Kas jäisel kuul peidab end elu?

Dragonfly laskumine Titani pinnale ja ühest vaatluspaigast teise lendamine kunstniku kujutluses (NASA/AP).  

Saturni oranži jääkuu Titani pinna all on peidus meri ja leidub ka samu ehituskive, mille abil tekkis elu meie planeedil. Peagi on plaanis hakata drooni abil otsima sealt elusolendite jälgi. Võimalik, et nood elavad viisil, millesarnast me pole kunagi varem näinud.

Pikad aastad külmas ja elutus planeetide­vahelises ruumis lendamist on lõpuks läbi. Kaheksa rootoriga droon on kanderaketi turjal kohale jõudnud ja liigub Saturni kaaslase Titani tihedas atmosfääris. Selle kaamera pilgule avaneb kaugel all olev oranži uttu mähkunud maastik. Droon laskub madalamale, lendab see­järel põrinal künkanõlva kohal edasi ja maandub lõpuks kuivanud jõesängis. Pisut hiljem lüüakse drooni telikust pinnasesse kaks puuri, mis tungivad Titani pinda. Puuridega võetakse kaks proovi ja droon tõmbab need enda sisemusse, kus asub tilluke labor. Astronoomid, kes Maa peal drooni toimetamist hinge kinni pidades jälgivad, saavad pinnaseproovidest kinnitust sellele, mida nad on aastaid oodanud: Titanil elab tundmatu maaväline eluvorm.

See on teadlaste unistuste stsenaarium, mis võiks täituda aastal 2034. Siis peaks NASA droon Dragonfly (Kiil) Titanile jõudma. Start on plaanitud aastasse 2026. Titan on Päikesesüsteemi kontekstis väga eriline taeva­keha, sest nagu Maal, on ka seal jõed, järved ja mered, lisaks tihe atmosfäär. Veekogudeks Titani järvi-jõgesid siiski päris õige nimetada ei ole, kuna neis pole mitte vesi, vaid vedel metaan.

Varasematest uuringutest on teada, et Titanil leidub nn elu ehituskive – seal on rikkalikult orgaanilisi ühendeid ja kuu jäise pinna all on ka ookean, mis koosneb vedelast veest. Osa teadlasi arvab, et selles meres võivad hulpida ka lihtsamat sorti eluvormid. Sealne elu võib anda uut infot ka selle kohta, kuidas elu Maal alguse sai.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Saturni kuu Titan on teadlasi paelunud alates ajast, mil Hollandi astronoom Christiaan Huygens selle 1655. aastal avastas. Titan on Saturni 82 kuust suurim ja terves Päikesesüsteemis suuruse poolest teine, jäädes alla ainult Jupiteri kaaslasele Ganymedesele. 1908. aastal jõudis Hispaania astronoom Josep Comas y Solà vaatluste tulemusena järeldusele, et Titanil on tihe atmosfäär, millist teistel Päikesesüsteemi kuudel pole.

Sadakond aastat pärast Solà avastust jõudis Titanile Cassini-Huygensi missioon, mille raames ka Huygensi-nimeline maandur 2005. aastal kuu pinnale laskus. Maanduri ülesanne oli uurida laskumise ajal paari tunni vältel atmosfääri ja vaadata kuu pinnal umbes poolteist tundi ringi. Teadlastele sai selgeks, kui eriline paik Titan ikkagi on. Tänu sellele missioonile teame näiteks, et Titani atmosfääris leiduvad orgaanilised molekulid sarnanevad nendega, mis olid ka Maal enne elu teket olemas – need on nii­nimetatud prebiootilised molekulid. Kuigi Titan sarnaneb mõneti Maaga tolle varases lapsepõlves, on Titanil erinevalt Maast väga külm – keskmine temperatuur kuu pinnal on –180 °C – ning seetõttu toimuvad kõik sealsed protsessid aeglasemalt. Arengud, mille Maa läbis miljardeid aastaid tagasi, käivad Titanil alles nüüd.

Loe Titani uurimise kohta lähemalt mai Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657