Astronoomid kutsuvad tulnukaid jututuppa

Illustratsioon: Shutterstock  

2030. aastal jõuab Maalt väljasaadetud muusikaline tervitus eksoplaneedile, kus võib olla intelligentne elu. Teisigi sõnumeid tõlgitakse keelde, mis võiks võõrastel planeetidel mõistetav olla, ning need saadetakse teele ülitäpse sihikuga laser­teleskoobi abil.

Ühel 1977. aasta augustipäeval kirjutas Jerry R. Ehman märkmepaberilehe servale punase pasta­pliiatsiga: „Wow!“ („Vau!“). Astronoom lehitses raadio­teleskoobi Big Ear vastuvõetud signaalide väljatrükki, kui nägi lõputute numbritest 1, 2 ja 3 koosnevate jadade hulgas midagi, mis ta tähelepanu köitis. Teleskoop oli võtnud vastu signaali, mis oli 30 korda võimsam kui kosmiline taustkiirgus. Arvuti oli pannud signaali parameetrid kirja kui 6EQUJ5.

Ehman oli nähtust nõnda elevil, et tõmbas erilise numbri- ja tähekombinatsiooni ümber ringi ning kirjutas paberi nurgale sõna „Wow!“. See sai hiljem signaali nimeks.

Kuu aega pärast 72 sekundit väldanud Wow!-signaali vastuvõtmist suunasid astronoomid raadioteleskoobi Amburi tähtkuju poole, kust signaal näis olevat lähtunud. Järge aga ei tulnud.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Nii on see tänaseni. Ehkki aja möödudes on astronoomid saanud enda käsutusse aina paremaid ja võimsamaid teleskoope, mille abil saab üha suuremat osa tähis­taevast järjest paremini uurida, on Wow!-signaal ainus, mida võib vähemalt teoorias pidada sõnumiks teiselt tsivilisatsioonilt.

Viis aastat tagasi loodi USAs organi­satsioon METI (Messaging Extraterrestial Intelligence). METI leiab, et ooteaeg on muutunud mõttetult pikaks ja pigem tuleks suhtluses maaväliste eluvormidega võtta jäme ots enda kätte. METI eesmärk on sisse seada pidev suhtlus, mis tähendab, et kosmoses­se saadetav sõnum peab olema väga selge ja kõigile ühtmoodi arusaadav, samuti tuleb täiustada signaalide saatmismeetodeid ning sihtida teated täpselt nende planeetide poole, kus võiks meile teada­olevate andmete kohaselt elu olla.

Kosmosest elu otsimisega raadio teel hakati tegelema juba siis, kui aparaat ise vaevu leiutatud oli. Nikola Tesla registreeris näiteks juba 1901. aastal korduvalt signaale, mille lähtekohaks pidas ta Marssi; 1924. aastal Marsi ja Maa suure vastasseisu ajal üritati samuti ulatusliku kampaania käigus marslaste raadiosignaale kinni püüda.

Tõsisemalt alustati intelligentse elu otsinguid siiski 1960. aastal projektiga Ozma. Siis suunas astronoom Frank Drake 26meetrise läbimõõduga antenni Vaala tähtkuju, täpsemalt kahe seal asuva Päikese-­sarnase tähe poole. Tuvastati siiski ainult üks sõjaväesaatjast pärit signaal. Drake’i ettevõtmist võib pidada SETI alguseks.

SETI ehk search for extraterrestial intelligence („maavälise aruka elu otsingud“) on koondnimetuseks teaduslikke meetodeid kasutavatele otsingutele, mis proovivad kosmosest teisi tsivilisatsioone leida. Alates 1984. aastast on tööd koordineerinud samanimeline instituut.

Nii SETI rahvas kui ka teised teadlased, näiteks 2019. aastal Nobeli füüsikaauhinna saanud Didier Queloz, on väitnud, et matemaatiliselt ei ole kuidagi võimalik, et me universumis ainsad elusolendid oleme. Ainuüksi Linnutee galaktikas on kümme miljardit sellist planeeti, mis asuvad

nn Kuldkihara vööndis ehk oma süsteemi tähest just parajal kaugusel, et nende pinnal võiks olla vedelal kujul vett. See on sellise elu aluseks, nagu meie seda tunneme. Kuigi uuemad uuringud on Kuldkihara vööndit kitsamaks tõmmanud, on niisuguseid planeete siiski miljardeid.

Loe tulnukatega kontakteerumise kohta lähemalt aprilli Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657