Võitlus raadio nimel

Marconi 1910. aastal oma traadita telegraafiaparaadi vastuvõtja juures.   Foto:

Traadita telegraafi leiutamine tõi noorele itaallasest füüsikule Guglielmo Marconile kuulsuse ja Nobeli auhinna. Tema seade oli paljuski inspireeritud teiste töödest ja põhines geniaalse serblase Nikola Tesla patentidel.

Rändame ajas umbes 160 aasta taha ehk 19. sajandi keskpaika. Suhtlus üle Atlandi ookeani käib aeglaselt. Uudised Euroopas toimunud revolutsioonidest või Ameerika kodusõja lahingutest jõuavad laevaga üle mere mitme nädalaga. Teinekord, kui sekkuvad tormid, laeva­õnnetused või piraadid, ei jõua info aga üleüldse kohale. See kõik on tänapäevaga täiesti võrreldamatu – on ju praegu ligipääs kõige värskemale infole ükskõik mille kohta ainult paari sõrmeliigutuse ja mõne sekundi kaugusel.

1866. aastal algab infovahetuses uus ajajärk ning siis pannakse Suur­britannia ja Põhja-Ameerika vahele merepõhja veealune kaabel ja kahe maailmajao vahel seatakse sisse telegraafiside. See ühendus osutub aga kaunikesti eba­stabiilseks, sest laevad kipuvad 3122 kilomeetri pikkust kaablit alatasa lõhkuma.

Nii unistavad leiutajad, telegraafiettevõtjad ja lihtsad tehnikahuvilised päevast, mil oleks võimalik saata sõnumeid lihtsalt õhu kaudu ilma tülikate traatide, juhtmete ja kaabliteta. Üks unistajaist on Serbia lihtsa külapreestri poeg Nikola Tesla ja teine Itaalia aristokraadist maaomaniku võsuke Guglielmo Marconi.

See unistus täitub lõpuks 12. detsembril 1901 kell 12.30. Siis kuuleb

25aastane Marconi oma kõrvaklappides kolme vaevu kuuldavat piiksatust, millele järgneb paus. Need kolm piiksu on morse­­tähestiku S-täht.

Imeline teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Ta on juba mitmendat päeva Kanadas Newfoundlandi saarel tuulisel künkal seda hetke oodanud. Tema abilised on teisel pool ookeani 3500 miili kaugusel, üritades talle Suurbritanniast Cornwalli poolsaare rannikult signaali saata.

Marconi annab kõrvaklapid oma abilisele George Kempile, kes kuuleb samuti rütmilist piiksumist. Kaks meest vaatavad teineteisele otsa ja teavad, et nad on teinud ajalugu.

„Sel hetkel olin esimest korda täiesti veendunud, et ühel päeval suudab inimkond saata traadita sõnumeid mitte ainult üle Atlandi ookeani, vaid ka maailma kõige kaugemaisse piirkonnisse,“ kirjutab Marconi ajaloolisest momendist hiljem oma märkmeis.

Itaallast ülistatakse kui uue side­vahendi loojat. Ehkki on ka skeptikuid, kes kahtlustavad Marconit tüssamises, tõestavad need kolm piiksu, et heli saab edukalt edastada õhu kaudu väga pikkade vahemaade taha.

Noore raadiopioneeri auks korraldatud õhtusöögil loetakse ette saabunud õnnitluskiri. Selle on kirjutanud üli­andekas, küll aga pigem veidrapoolne serblasest teadlane Nikola Tesla.

1901. aastal kuuluvad 56aastasele Tesla­le paljud patendid eri leiutiste eest, mis on olnud raadiotelegraafi välja­töötamisel üliolulised. Ka oma esimese raadiosignaali töötas ta välja ammu enne noore Marconi ilmumist. Üks paljudest projektidest, mis tal parasjagu käsil on, seisneb raadiosignaali saatmises Colora­do osariigist USA lääneosas üle terve Põhja-Ameerika ja Atlandi ookeani Pariisi – 9000 kilomeetri kaugusele.

„Paistab, et Marconi on teist ette jõudnud,“ märgib üks Tesla kolleegidest, kui nad kuulevad uudist transatlantilise raadio­side toimimisest.

„Marconi on tore sell, las ta tegutseb,“ vastab Tesla muretult. „Ta kasutab niigi seitsetteist minu patenti.“

Mis sai edasi, sellest loe jaanuari Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel: 667 0477
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657