Teadlaste suurimad soovid 2020. aastaiks

NASA teadlased James Webbi kosmoseteleskoobi peegli kullatud "kärje" kallal töötamas.  Foto:

Kütus Päikeselt, malaaria kaotamine Maalt ja kõiksuse teooria tõestamine – millised on teadlaste suurimad soovid uueks kümnendiks?

CERNi füüsikud soovivad Šveitsi Genfi linna lähedale ehitada osakestepõrguti, mille ümbermõõt on 100 kilomeetrit ja maksumus vähemalt 21 miljardit eurot. Teadlased loodavad, et see tohutute mõõtmetega seade võimaldab neil lõpuks leida universumi tumeaine. See oleks viimase saja aasta suurim teaduslik avastus.

Probleem on selles, et ei osata seletada, kuidas võib tähtedel galakti­ka keskme ümber tiireldes olla nii suur kiirus, ilma et neid minema heidetaks. Praegune parim järeldus on, et neid hoiab tagasi mingit laadi nähtamatu tumeaine.

Paarisosakesed on füüsikute kõige parem võima­lus tumeaine leidmiseks. Neid osakesi loodetakse leida uues hiidkiirendis tehtavates katsetes. Tuleviku Ringpõrguti (Future Circular Collider, FCC) ümber­mõõduks on kavandatud 100 kilomeetrit ja selles hakatak­se korraldama prootonite „laup­kokkupõrkeid“, mis toimuvad seitse korda suurema jõuga kui Suures Hadronite Põrgutis. Kui osakesed leitakse, kinnitab see füüsikute pakutud superstringiteooriat, mis ühendab moodsa füüsika ja astronoomia kaht sammast ehk elementaarosakeste füüsika standardmudelit ja üldrelatiivsusteooriat.

James Webbi teleskoop otsib järgmist Maad

Juba praegu otsib satelliit TESS Päikesesüsteemi lähedal asuvate tähtede ümber tiirlevate planeetide seast selliseid, mis võiksid olla eluks kõlblikud. 2021. aastal saadetakse kosmosesse legendaarse Hubble’i teleskoobi asendaja James Webbi kosmoseteleskoop, mille üks ülesanne on selle tööga kaugemale edasi minna. Selleks uurib James Webbi teleskoop lootustandvate Maa tüüpi planeetide atmosfääri­spektreid. Kui registreerida planeedi atmosfää­ri läbinud tähevalguse spekter, saab spektri neeldumisjoonte laine­pikkuste alusel teha järeldusi atmosfääri koostise kohta, sest igal gaasil on oma spektraalne „sõrmejälg“. Näiteks võib hapniku suur osakaal viidata taimedele planeedil.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Loe teadlaste ootustest järgmisele kümnele aastale lähemalt detsembri Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657