Evolutsioon liigub tagurpidi

FOTO: Shutterstock  

Loomad võivad taasomandada esivanemate ammu hüljatud omadusi. Siiani uskusid teadlased, et see ei ole võimalik, kuid värsketest uuringutest ilmneb sootuks vastupidine.

Kõrgel Andide mäestikus sibab kivide vahel sisalik. Järsku jääb loomake seisma ning ajab oma tagajalad laiali. Varsti ilmub nende vahelt välja tilluke pea, mis on mässitud õhukesse läbi­paistvasse kilesse. Ema purustab kile ja natukese aja pärast jooksevad temaga koos ringi kolm vastsündinud sisalikupoega.

Just nimelt sündinud. See väike sisalik ja tema liigikaaslased toovad elusad pojad ilma­le seetõttu, et nende esivanemad tegid 30 miljonit aastat tagasi läbi kardinaalse muudatuse ja hakkasid munemise asemel poegima. Munemiselt poegimisele üleminek on nii suur bioloogiline muutus, et siia­maani on teadlased pidanud võimatuks, et mõni sisalik võiks selle uuesti tagurpidi läbi teha ning poegimiselt uuesti munemisele üle minna. Eelmisel aastal Tšiili ja Austraalia teadlaste tehtud uuringu tulemusena aga selgus, et mõne liigi puhul ongi see juba toimunud. Evolutsioonikella osutid on kihutanud minevikku.

Teisisõnu tähendab see, et loomaliikidel võivad uuesti tekkida tunnused ja omadused, mille nende esivanemad on miljoneid aastaid tagasi evolutsiooni käigus kaotanud. See tähendab, et evolutsioon ei kulge ilm­tingimata ainult ühes suunas, vaid võib ka pendeldada, ja teha seda isegi sagedamini, kui seni arvatud.

Tohutud arengumuutused, nagu näiteks sisa­like üleminek munemiselt poegi­misele, on looduses täiesti tavalised. Madu­del on evolutsiooni käigus kadunud jalad, inimestel pole enam saba ja pingviinidel puudub lennuvõime. Kui olud muutuvad, võivad iidsed omadused osutuda ülearusteks või sobimatuteks ning seetõttu peavad loomad neist lahti saama.

Siis aga, kui mingi tunnus kaob, peaks see olema kadunud igaveseks – vähemasti väidab niimoodi Dollo seadus, mida nime­tatakse ka evolutsiooni pöördumatuse sea­du­seks. Seaduse sõnastas 1893. aastal Belgia paleontoloog Louis Dollo ning see ütleb, et kaotatud või taandarenenud organid ei taastu.

Imeline teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Ehk siis – Dollo sõnul ei tohiks näiteks evolutsiooni käigus jalad kaotanud vask­ussile (kes on endiselt sisalik) hakata enam millalgi uusi jalgu külge kasvama. Tundub igati loogiline, ning nii pole üllatav, et kuni viimase ajani ei kaheldud Dollo seaduse paika­pidavuses. Usuti, et ammu kadunud tunnuse või omaduse taasilmumine on äärmi­selt ebatõenäoline protsess. Ebatõe­näo­line seepärast, et teadlased arvasid, et selle jaoks peab mitu muutunud geeni võtma tagasi oma algse kuju ja vormi, mis on tohutult keeruline ja ebaratsionaalne.

Loe tagasiliikuva evolutsiooni kohta lähemalt detsembri Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel: 667 0477
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657