Header image
Imeline teadus logo

Uued stardiplatvormid teevad lõpu kosmilistele ummikutele

Jaga lugu:

Kosmoserakette stardib Maalt üha rohkem. Starte on varasemast lausa nii palju enam, et raketid peavad kosmodroomidel stardi ootel sabas seisma. Selleks, et sellele ummikule ots peale teha, on praegu rajamisel terve hulk uusi kosmodroome. Neilt stardiksid nii uudsed hiidraketid kui ka väikesed satelliidikandjad.

Hetkel on Põhja-Šotimaal asuv A’ Mhòine poolsaar kaetud pelgalt tühja, kõleda turba­rabaga. Küllap on pilt sarnane sellega, millist nägid tänaste šotlaste esivanemad, kes tuhandeid aastaid tagasi esimestena sinna jõudsid. Kuid varsti saab sellest ajaloolise Sutherlandi krahvkonna piiresse jäävast poolsaarest uute kosmosereiside stardipakk. Nimelt plaanitakse siia järgmisel aastakümnel rajada Suur­britannia esimene kommertskosmodroom.

Space Hub Sutherland, nagu seda kosmodroomi nimetatakse, ei ole sugugi ainus. Suurbritannias kavandatakse veel üht kosmodroomi Cornwalli poolsaarele. Ja mis puudutab teisi riike, siis on kosmodroom plaanis näiteks rajada ka Rootsis Kiruna linna lähistele. Meist kaugemal Aasias tahavad uusi kosmodroome ehitada ka India, Indoneesia ja Singapur. Samu plaane peavad ka austraallased ja uusmeremaalased. USAs on kosmodroome juba kümne ringis, aga sealsete projekteerijate joonestuslaual on sellest hoolimata ikkagi veel mõni uus, mida rajada tahetakse.

Ühesõnaga – kosmodroome kerkib praegu nagu seeni pärast vihma. Asi on selles, et tehnoloogia areng ja erakosmose­firmade omavaheline konkurents on kosmosepileti hinna vabalangusse viinud. Kui praegu maksab NASA-le ühe kilogrammi lasti kosmosesse saatmine keskmiselt 17 400 eurot, siis erafirmade kilogrammihind võib olla lausa nii odav kui 4300 eurot. See odavus on kaasa toonud startide arvu kasvu, kuna üha enam era- ja riigiette­võtteid soovib satelliite kosmosesse lennutada. Nii on stardi­platvormide juurde tekkinud pikad järjekorrad.

Kui kavandatakse uut kosmodroomi, on selle asukoha valik väga oluline. Kaks nüanssi on määravad: esiteks peab see asuma tühjas piirkonnas, et rakettidele jääks igas suunas tublisti turvatsooni. Teiseks on tähtis asukoha laiuskraad.

Vast maailma tuntuim kosmodroom on Kennedy kosmosekeskus USAs Florida osariigis. Sealt on startinud ajaloo seni võimsaim kanderakett Saturn V, mille abil toimetati kosmosesse Apollo missioonid. Selle mootori tõukejõud oli 33 000 000 njuutonit, mis on üle 100 korra rohkem kui suurel reisi­lennukil.

Imeline teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Kui Saturn V oli alles ideefaasis, oli juba selge, et selle üles saatmiseks ei piisa üksnes USA õhujõudude baasidest, vaid tarvis on spetsiaalset kosmodroomi, mis niisuguse suuruse ja võimsusega hakkama saab. Nii hakkaski NASA 1962. aastal Florida ida­rannikul Merritt Islandi poolsaarel maad kokku ostma.

Sellest, milliseid uusi kosmodroome ummikute leevendamiseks on plaanis rajada, loe juulikuu Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)register@imelineteadus.ee
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044rain.vaat@aripaev.ee
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel: 667 0477madis.aesma@aripaev.ee
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044kairi.kalmann@aripaev.ee
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044piret.pihlak@aripaev.ee
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657robin.tiits@aripaev.ee