Header image
Imeline teadus logo

Astronoomid otsivad elu kaugetelt kuudelt

Jaga lugu:

Päikesesüsteemis võib elu leiduda ühelainsal planeedil, aga tervelt neljal kuul. Niisugune vahekord võib kehtida ka väljaspool Päikesesüsteemi ja seepärast on astronoomid viimastel aastatel kaugeid planeete uurides seadnud üheks eesmärgiks välja selgitada, kas neil võib ehk mõni kaaslanegi olla. Siiani on otsingud olnud edutud, kuid vast õige pea kinnitatakse esimese kauge kuu olemasolu. See taevakeha kuulub Maast 8000 valgusaasta kaugusel asuvasse planeedisüsteemi.

Kauge tähe heledus kahaneb pisut. Seejärel kahaneb see veel, kuid seekord pisut vähem. Siis kordub kõik kolm korda. Astronoomid juubeldavad, sest need heleduse nõrgenemised ühel kaugest kosmose nurgast tehtud jäädvustusel viitavad, et kusagil seal tuhandete valgusaastate taga on planeedisüsteem, milles tiirleb ühe hiidplaneedi ümber selle looduslik satelliit ehk lihtsalt kuu. See on esimene selline, mis leitud.

See potentsiaalne eksokuu (ekso-liide tähistab siinkohal väljaspool Päikese­süsteemi asuvat) sai nimeks Kepler-1625b I. Astronoomid leidsid selle, kui vaatasid läbi tohutut andmehulka, mille oli aastail 2009–2013 kokku kogunud NASA teenekas Kepleri kosmoseteleskoop. See kuu asub meist umbes 8000 valgusaasta kaugusel tähesüsteemis. Süsteemi keskmes on meie Päike­sega üpris sarnane täht Kepler-1625, mille ümber tiirleb hiiglaslik gaasiplaneet. See gaasihiid erineb meie Päikese­süsteemi gigantidest Jupiterist ja Saturnist selle poolest, et asub tähele väga lähedal.

See tähendab, et planeet paikneb elu soosivas tsoonis ehk tähest parajal kaugusel – mitte liiga lähedal, kus oleks ülearu palav, ja ka mitte liiga kaugel, kus ei saaks voolavat vett eksisteerida. Gaasihiiul endal ilmsesti elu tekkida ei saaks, sest tahket pinda sel ei ole, küll aga on see võimalus olemas hiiu kuul, milleks on meie Päikese­süsteemi Neptuuni suurune kivi­planeet. See ei sarnane mitte millegi meie Päikesesüsteemis leiduvaga ning võib olla elu tekkeks suure­pärane paik.

Tõenäoliselt ei ole see eksokuu ainuke, sest kui need rohkem kui 3800 planeeti, mis tänaseks kaugete tähtede ümbert avastatud on, kasvõi natukenegi Päikesesüsteemi planeetidega sarnanevad, on ilmne, et nende ümbrus kubiseb kuudest. Astronoomid ongi viimased kaheksa aastat nende otsinguga tegelnud, pihta hakati 2011. aastal, kui astronoom David Kipping ja ta kolleegid USA Columbia ülikoolist alustasid Kepleri teleskoobiga kogutud andmete läbi kammimist eesmärgiga eksokuid leida.

Loe elusoosivatest eksokuudest lähemalt maikuu Imelisest Teadusest!

Imeline teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses. Hind: e-arve püsimaksega 6,95 € kuus, aastaks 79 €
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)register@imelineteadus.ee
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044rain.vaat@aripaev.ee
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel: 667 0477madis.aesma@aripaev.ee
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044kairi.kalmann@aripaev.ee
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044piret.pihlak@aripaev.ee
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657robin.tiits@aripaev.ee