Kartograaf tegi Maa lamedaks – jälle!

IMELINE TEADUS

11. märts 2019, 17:07

16. sajandi kaartide järgi oli väga keeruline navigeerida. Meremeestele tähendas see ümbersõite, pikka seilamist ja teinekord isegi laevahukku. Flaami kartograaf Gerardus Mercator leiutas uudse meetodi ning laotas ümmarguse Maa ristkülikuna kaardile.

Aastal 1543 ilmus Poola astronoomi Mikoùaj Koperniku teos „Taevasfääride pöörlemisest“. Seda võib nimetada tema elutööks ning selles raamatus kirjutatust lähtub modernne astronoomia. Just selles teoses pandi paika, et Maa tiirleb ümber Päikese, mitte vastupidi, ning kinnistati tegelikult juba vanast Kreekast teada mõte, et Maa on kerajas, mitte lapik. Ometi möödus ainult 26 aastat ja Gerardus Mercator tegi Maa jälle tasapinnaliseks!

Gerardus Mercator (sünninimega Geert de Kremer) tuli ilmale 1512. aastal Rupelmondes. Tänapäeval jääb see Põhja-Belgias asuva Flandria aladele, kuulsa sadamalinna Antwerpeni külje alla. Ta sündis jõukasse perekonda, sai hea hariduse ja õppis muu hulgas ka tunnustatud Leuveni ülikoolis. Tõsi, sealne akadeemiline miljöö oli kaunikesti konservatiivne, mistõttu sattus noormees ebasoosingusse. Mercatorile osutus väga raskeks katoliku kiriku propageeritava maailmapildi ühitamine kõigi nende uute avastustega, mida 16. sajandi esimesel poolel justkui uksest ja aknast sisse tulvas. Lõpuks tuli tal akadeemilisest karjäärist loobuda.

Noorel flaamlasel olid aga osavad käed ja hea kunstnikusilm ning ta hakkas tegelema just tollal moodi tulnud vaselõikega. See on tehnika, mille puhul graveeritakse esmalt vaskplaadile joonis, süvendid täidetakse värviga ning siis surutakse plaadile paberileht. Paberile jääb vaskplaadile lõigatud kujutise peegel­pildis jäljend.

Selgus, et Mercator oli selles töös õige andekas. Ta hakkas oma talenti ka teadus­­­instrumentide valmistamisel kasutama. Näiteks tegi ta 1535. aastal koos toonase tuntud matemaatiku ja kartograafi Gemma Frisiusega tähe­gloobuse. Mercatori ülesanne oli selle loomisel tähtkujude graveerimine vaskkerale. Võib arvata, et see töö tekitaski temas huvi kartograafia vastu.

Järgmistel aastatel tegeles Mercator peaasjalikult vaselõikega, aga joonistas ka maakaarte. Tollal tuginesid kartograafid kaartide koostamisel varasematele joonistele. Viis, kuidas Maa ümarat pinda kaardil kujutati, oli juba sajandeid püsinud ühesugusena.

Loe Mercatori kaardist lähemalt märtsi Imelisest Teadusest!

Vaata kõiki uudiseid

Toetajad:

Telli ajakiri

Telli National Geographic
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri.
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.
Hind: e-arve püsimaksega 6,95 €, 1 aastaks 79 €
Telli Ajakiri