Header image
Imeline teadus logo

Ajuta olendid panevad proovile meie intelligentsuse

Jaga lugu:

Limaseentel ehk limakutel pole ühtki ajurakku, ent need oskavad sellegipoolest vältida mürki, leida väljapääsu labürindist ja omavahel kogemusi jagada. Need omadused võivad rajada tee bioarvutite arengule, kuid nõuavad samas intelligentsuse ümber mõtestamist.

Kollane lima veab jälgi Saksamaad kujutaval miniatuursel maastikumaketil. Selle teekonda jälgivatel teadlastel jälestustunnet ei teki. Vastupidi – katse sujub hästi. Jälgi jätab kaardile limaseen ehk limak, kes äsja märkis maha kõige lühema tee põhjas asuva Flensburgi ja lõunas paikneva Füsseni vahel. Ilma ajuta organismi kohta on see päris hea saavutus!

Limaseen maketil on Physarum polycephalum. Harilikult elutseb ta varjulistes niisketes metsaalustes, kus oma niitvõrgustikuga toitu hangib.

Teoreetiliselt ei peaks selline organism, mil aju ega seega ka analüüsivõimet ei ole, kuidagi suutma otstarbeka teekonna välja mõtlemisega hakkama saada. Praktikas aga näitasid limaseened, et suudavad rohkematki. Ometi mitte päris niisama. Seened ilmutasid taibukust siis, kui neid tasustati nende lemmiktoidu – kaerahelvestega.

Nii on teada, et limaseened leiavad kiireima tee labürindist välja, suudavad õppida ronima üle mürgise pinna ja isegi jagada saadud kogemusi liigikaaslasega.

Maal elab üle 900 limaseeneliigi. Ääretult lihtsad, kuid ebaharilikud limaseened ehk limakud ei kuulu ei taimede, loomade ega seente hulka, vaid eraldusid ammu enne, kui selline jagunemine toimus, võib-olla lausa miljard aastat tagasi. Limakud on protistid ehk algloomad. Valdavalt on protistid lihtsad, enamasti üherakulised organismid.

Imeline teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Limakud võivad elutsükli jooksul läbida mitu staadiumi. Suure osa elust veedavad nad amööbilaadsete rakkudena või nende liitumisel tekkinud tompude ehk plasmoodiumitena. Eksperimentides kasutataksegi limaseeni just plasmoodiumi staadiumis. Seesuguse omapärase rakuvaheseinteta plasmatombu mass võib küündida kuni 20 kilogrammini. Võrdluseks – inimese raku oma on aga umbes üks nanogramm.

Plasmoodiumis on tuhandeid rakutuumi ja organelle, mis on raku vasteks organitele. Limaseen arendab välja torujad harud ja saadab need kombitsatena igasse suunda laiali. Ta kompab ümbrust. See käib nii, et torudes pumbatakse rakuvedelikku lainetena edasi-tagasi. Nii leiab limak kõige kiirema tee toiduallikani, mille poole ta kohe uusi kanaleid ehitama hakkab, samas teisi võrgustiku harusid vähendades.

Loe limakutest lähemalt veebruari Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)register@imelineteadus.ee
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044rain.vaat@aripaev.ee
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel: 667 0477madis.aesma@aripaev.ee
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044kairi.kalmann@aripaev.ee
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044piret.pihlak@aripaev.ee
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657robin.tiits@aripaev.ee