Jää all Antarktika põleb

Erebus on Antarktika üks tuntumaid vulkaane.   Foto: Shutterstock

91 senitundmatut vulkaani Antarktise jääkilbi all võivad peagi sulatada miljoneid kuupkilomeetreid jääd. Kui see peaks juhtuma, upub mitu Euroopa ja Ameerika suurlinna alaliselt viie meetri sügavuse veekihi alla.

Varjunud vulkaanide maailm võib Lääne-Antarktises peagi üles sulatada üle kahe miljoni kuupkilomeetri jääd. Kuni 2017. aastani teadsid teadlased 47 vulkaani olemasolust Lääne-Antarktise jääkatte all. Uus pöördeline avastus kasvatas selle arvu vähemalt 138ni, mistõttu see jääkülm manner on nüüd Maa suurim vulkaanipiirkond. See asjaolu paneb teadlased tõsiselt muretsema.

Seda muret tekitavat avastust Antarktise jääkilbi all ei teinud mitte kartmatud seiklejad, vaid kolm uudse lähenemisviisiga geoloogi Šotimaa Edinburghi ülikoolist. Nad kogusid kokku varasemate ekspeditsioonide mõõteandmed ning kombineerisid neid uuel moel.

Nende arvutuste põhjal ilmusid välja 91 seniteadmata vulkaani – mõni neist ligi nelja kilomeetri kõrgune. Avastus näitas, et aluspind Lääne-Antarktise all lausa hõõgub ja et mandri sisemusest tulev soojus mõjutab seda, kuidas hiiglaslik jääkilp globaalsele soojenemisele reageerib.

Vulkaanid võivad jääkilbi muuta ebastabiilseks ning aidata kaasa plahvatuslikule ja iseennast võimendavale sulamisele – nähtusele, mis võib paljud põhjapoolkera suurimad linnad aastakümneiks uputada.

Mõni neist Lääne-Antarktise vulkaanidest, mis olid geoloogidele varem teada, on isegi nähtav, sest nende tipud ulatuvad jääst välja. Ülejäänud vulkaanid avastati aga tänu Edinburghi teadlaste tõelisele detektiivitööle.

Imeline teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Läbi jääkilbi kivise aluspinna „nägemiseks“ võrdlesid teadlased mõõteandmeid, mis saadi mitmest allikast, muu hulgas ka lennukitelt ja satelliitidelt. Radaripiltide ja kohalike gravitatsiooniliste anomaaliate ning magnetvälja jõujoonte moonutuste põhjal otsiti koonusekujulisi kõrgendikke. Analüüsi käigus ilmusid välja koguni 178 tõenäolist vulkaani, kuid uurijad aktsepteerisid üksnes neid, mille olemasolu sai kinnitada mitme mõõteallika andmete põhjal. See põhimõte kahandas vulkaanide arvu 138ni, millest umbes üks kolmandik oli varem tuntud.

Hoolimata Lääne-Antarktise vulkaanide arvukusest pole teadlased veel saanud vaadelda jääalust tulemäepurset. Seepärast ei tea nad ka seda, kui paljud ja millised on aktiivsed vulkaanid. Küll on aga andmeid varem toimunud pursetest. Briti Antarctic Survey teadusüksus leidis 2007. aastal Lääne-Antarktise mandrilt Hudsoni mäestikust vulkaani üsna hiljutise purske jäljed.

Umbes 100 ja 700 meetri sügavusel jääs avastasid nad kihi, mis peegeldas jõuliselt radariimpulsse, millega jääd uuriti. Kiht kattis 23 000 ruutkilomeetri suuruse ovaalse ala ja peegeldus oli kõige tugevam just ala keskmes. Geoloogid tõlgendavad ala umbes 2300 aastat tagasi toimunud suure vulkaani­purske tuhast tekkinud kihina. Vulkaan, mis tookord purskas, oli ühe kilomeetri kõrgune ja selle tipp on tänapäeval jäänud umbes 100 meetri sügavusele jää alla.

Loe jääalustest vulkaanidest augustikuu Imelisest Teadusest.

Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel: 667 0477
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657