Vetikavabrikud võivad toota kõike

Vetikad tegelevad ühe kõige olulisema protsessiga Maa peal: fotosünteesiga.   Foto: Shutterstock

Teadlastele ei ole vetikad pelgalt halvasti lõhnav roheline nuhtlus meres. Need pisiorganismid on jätkusuutlikud biovabrikud, mis suudavad päikesevalguse, vee ja süsi­happegaasi abil toota haruldasi aineid lausa tööstuslikus mastaabis.

Lõuna-Hiinas vonklevad punaste torude lõputud read. Kaugelt kaedes sarnanevad need pigem viinamarjaistanduse kui tipptasemel tööstusega. Molekulaarsel tasandil on aga tegu biovabrikuga, mis töötab täie auruga.

Maailma suurim vetikavabrik kuulub firmale Beijing Ginko Group (BGG) ja asub Hiinas Yunnani provintsis. Seal on 400 000 ruutmeetri suurune maa-ala hõivatud punavetika Haematococcus pluvialis’e kasva­tamiseks. See toimub nn fotobioreaktorites, kus kõnealused vetikad ringlevad klaastorudes, mis tagavad, et iga vetikas saab täpselt nii palju valgust ja süsihappegaasi, kui on vaja võimalikult suure koguse astaksantiini tootmiseks. Seda ainet kasutatakse muu hulgas toidulisandina ja kosmeetiliste kreemide koostisainena.

Ja see on alles algus. Traditsiooniline medikamenditööstus võib peagi asenduda just niisuguste vabrikutega, mis toodavad päikesekiirte jõul kallihinnalisi ravimeid.

Vetikad on veekogudes leiduvad ainu- või hulkraksed organismid. Nad tegelevad ühe kõige olulisema protsessiga Maa peal: fotosünteesiga. Just selle käigus sünteesitakse süsihappegaasist ja mineraalainetest päikesevalguse mõjul orgaanilised ained, millest elatuvad põhimõtteliselt kõik ülejäänud elusorganismid.

Seepärast on teadlased viimase 100 aasta jooksul uurinud innukalt vetikaid ja nende võimet päikesekiiri ära kasutada. Tänu põhjalikule teadustööle ongi nüüd võimalik neid molekulaarseid mehhanisme mõista sedavõrd hästi, et päikese­energiat kasutavaid vetikaid osatakse programmeerida tootma haruldasi aineid looduslikust palju suuremas mahus.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Uudsete biotehnoloogiliste meetoditega saavad teadlased sisestada vetikatesse ka täiesti uusi geene ja manipuleerida neid tootma aineid, mida muidu leidub looduses üksnes piiratud koguses.

Vetikate kasutusvõimalustest loe pikemalt jaanuarikuu Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657