Hulljulged avasid lennunduse kuldajastu

1947. aasta 14. oktoobril saavutas katselendur Chuck Yeager lennukiga Bell X-1 1,06-kordse helikiiruse.  Foto: Shutterstock

20. sajandi esimene pool oli lennunduse kuldajastu. Ajastu avapauguks võib lugeda esimest lendu üle Atlandi ning kõrgpunktiks helikiiruse ületamist.

USA õhupostiteenistuse 25aastane piloot Charles Lindbergh pidi lausa sõrmede abil silmalauge lahti hoidma. Ta oli enam kui ööpäeva järjest lennukit juhtinud ning nüüd hakkasid jääkülmas kokpitis tema ajule viirastuma tantsisklevad kummitused ja muud hallutsinatsioonid. Mees oli surmväsinud, kuid õnneks hakkas juba paistma ka lennu ihaldatud sihtkoht.

Laupäeval, 1927. aasta 21. mail kell 22.24 suunas ta oma ümberehitatud lennuki Ryan M-2 Prantsusmaa pealinna Pariisi kohale. 33 ja pool tundi varem oli ta tõstnud lennuki õhku ühelt New Yorgi lähedaselt põllult, Pariisist linnulennult ligi 6000 kilomeetri kaugusel. Suured prožektorid valgustasid maandumisala ning kui lennumasina rattad seda puudutasid, tervitas pilooti juubeldav 150 000-pealine rahvamass.

Enne seda ajaloolist lendu oli lennukeid kasutatud peamiselt sõjalisetel eesmärkidel, olgu siis luuramiseks või pommide pildumiseks. Muus osas oli lennuk peamiselt rikka mehe mängukann. Lennates esimest korda ajaloos üle Atlandi ookeani, pealegi veel üksinda ning vahepeatusi tegemata, tõestas Lindbergh, et lennunduses peitub palju suurem potentsiaal, kui seni arvati. Sestsaadik on paljud piloodid ja lennukikonstruktorid piiri võimatu ja võimaliku vahel üha kaugemale lükanud.

20. sajandi keskpaigas arendati hoogsalt nii navigatsioonitehnikaid kui mootoreid. Lennukite kiirused lähenesid juba helikiirusele. Ameerika lennuki P-38 Lightning piloodid nägid Teise maailmasõja ajal oma kohkumuseks, kuidas suurel kiirusel alla sööstes tekkisid lennuki tiibade kohale rõhulained, mis muutsid lennuki nina tagasi ülespoole pööramise väga raskeks. Tekkis kujutelm, et helist kiiremini pole võimalik lennata.

Ameerika lennundusagentuur NACA – tänapäeval tuntud kui NASA - otsustas 1940. aastatel helibarjääri aga murda ning käivitas programmi X-planes. Katsetel rakettmootoriga lennukiga Bell X-1 selgus, et rõhulaine probleemi lahendamiseks piisab ühest lihtsast muudatusest kõrgustüüris. 1947. aasta 14. oktoobril saavutaski katselendur Chuck Yeager 1,06-kordse helikiiruse.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Viimastel aastakümnetel on aga tekkinud tunne, et lennundus on „valmis“ ega arene enam kuigi kiiresti. NASA suurejooneline arendusprogramm „X-planes“ peab nüüd lennuliiklusele uue hoo andma ning juhatama sisse samasuguse kuldajastu, nagu seda tegu Lindbergh 90 aastat tagasi.

Loe lennunduse ajaloo tähtsaimatest verstapostidest ja tulevikulootustest lähemalt juunikuu Imelisest Teadusest!

Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657