Sügavuses luuravad kummalised olendid

Hariliku mõõkhamba röntgenülesvõttel on hästi näha selle kala võimsad hambad, mis lukustavad lõuad nagu rüütlilossi värava.   Foto: Wikimedia Commons

Igal aastal jääb süvamereuurijate kaamerate ette uusi ja tundmatuid elukaid. Bioloogid oletavad, et praeguseks oleme kohtunud vaid kolmandikuga neist liikidest, kes meres elavad. Aeg-ajalt silmavad teadlased olendeid, kes justkui polegi siitilmast.

Süvamere asustus on hõre ning saaki ei tohi minema lasta. Harilik mõõkhammas sulgeb kinninabitud pala hammastest puuri, kust väljapääsu pole.

Mõni teadlane usub, et see süvamerekala saab endale einet lubada vaid korra või paar elu jooksul. Seega ei tohi ta riskida: kui toit on sattunud haardeulatusse, ei või seda mingil juhul enam minna lasta. Just seetõttu ongi paljud süvamerekalad nii jubeda välimusega, omades pikki teravaid hambaid, mis sirutuvad igasse suunda. Kui harilik mõõkhammas suu sulgeb, siis sobituvad alalõua pikad hambad avadesse, mis asuvad mõlemal pool aju. Suu sulgub sama efektiivselt kui rüütlilinnuse värav – miski ei pääse sealt enam välja.

Kui toit on haruldane, ei tohi end hirmutada lasta ka saagi suurusest. Sestap ongi süvamerekaladel eriti laialt avanev suu ning õhupallina paisuv kõht – nii saavad nad alla kugistada endaga sama suure või pisut suuremagi saagi. Mõõkhamba menüüsse kuuluvad kalad, koorikloomad ja kalmaarid.

Süvamere kummalistest asukatest loe lähemalt maikuu Imelisest Teadusest!

Imeline teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.
Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel: 667 0477
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657