Päikesesüsteem on vesine paik

Maa on Päikesesüsteemi ainus planeet, millel leidub lahtisi veeookeane, kuid mitmel taevakehal võivad asuda pinnaalused ookeanid, mille maht ületab Maal asuva vee oma.   Foto: Shutterstock

Jupiteri kuu Europa jääkaane all võib loksuda kuni saja kilomeetri sügavune ookean. Päikese­süsteemis on juba 12 taevakehalt leitud vee jälgi. See tähendab, et Maa-välise elu leidmise lootused muutuvad üha suuremaks.

Jupiteri kuud Europa katab pragu­line koorik, mis koosneb kilomeetritepaksustest jää­kilpidest. Jää temperatuur on tõeliselt jäine: –220 Celsiuse kraadi. Näib, nagu oleks see vaenulik jäämaailm viimane koht, kust otsida elus­olendeid.

Ometi on lood hoopis vastupidi. Nagu öeldud, jooksevad kuu pealispinnas praod. Siit-sealt purskub neist aeg-ajalt välja veefontääne, mis ulatuvad kuni 200 kilomeetri kõrgusele kosmosesse. Sealt sajab pihustunud ning jäätunud vesi tagasi Europa pinnale. Veefontäänid avastati Hubble’i kosmoseteleskoobi abil, millega Jupiteri väikest kaaslast 15 kuu jooksul jälgiti.

Veefontäänide olemasolu lisab tuge arva­musele, et Europa jääkihi all loksub vede­la vee ookean. See ookean võib sisaldada kaks-kolm korda rohkem vett, kui leidub Maal. Europa pole aga sugugi ainus Päikesesüsteemi taevakeha, millelt on viimasel ajal leitud märke vee või lausa pinnaaluste ookea­nide olemasolust. Kus aga on olemas vedel vesi, seal võib tärgata ka elu.

USA kosmoseorganisatsioon NASA lähtub Maa-välise elu otsinguil loosungist „Järgi vett!“. Maakeralt on bioloogid elu leidnud kõikjalt, kus esineb vett. Astronoomid loodavad, et sama kehtib ka teiste taevakehade kohta.

Vesi püsib vedelana just säärases temperatuurivahemikus, mis meie seniste teadmiste kohaselt sobib elusorganismidele kõige paremini. Teadagi on vesi ka suurepärane lahusti, mis aitab toitainetel rakkudeni

Imeline teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

jõuda. Koos mineraalainete ja sooladega moodus­tab vesi elu jaoks täiusliku kesk­konna, eriti kui sellega liitub väline energiaallikas sooja päikesepaiste või planeedi sise­mise soojusena.

Mehitamata kosmoseaparaatide ning teleskoopide abil sooritatud vaatlused on alates 1990. aastaist kiiresti täiendanud nende Päikesesüsteemi taevakehade nimekirja, millel võib leiduda vedelat vett. Praegu sisaldab see nimistu 12 planeeti, kääbus­planeeti ja kuud – kõik väga erinevad nii oma suuruse kui ka asukoha poolest. Astronoomide lootused on kõige suuremad seoses Jupiteri kuude Ganymedese ja Europaga ning Saturni kaaslase Enceladusega.

See on aga mõneti paradoksaalne, sest Jupiter ja Saturn ning seega ka nende kuud paiknevad iseenesest lootusetult kaugel Päikese­süsteemi nn elamiskõlblikust tsoonist, kus Päikese soojus ei lase veel jäätuda, kuid ei aurusta seda ka kohe ära.

Millised Päikesesüsteemi taevakehad peidavad oma kooriku all terveid ookeane, sellest loe aprilli Imelisest Teadusest.

Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel: 667 0477
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657