Header image
Imeline teadus logo

Uue Maa otsingud

Praeguseks on astronoomid leidnud 44 planeeti, millel on elusorganismide tekkeks sobiv suurus ja kaugus oma tähest. Neist 15 on Maa-suurused, 29 aga märksa suuremad.   Foto: Shutterstock
Jaga lugu:

Mitte ühtegi - just täpselt nii palju teistes tähe­süsteemides asuvaid planeete tundsid teadlased 30 aastat tagasi. Nüüd sisaldab planeediregister üle 3500 planeedi. Sellega siiski ei lõpe võõraste planeetide otsingud. Mitu uut teleskoopi valmistuvad kulisside taga oma etteasteks. Hiiglaslike peeglite ning uudse aparatuuriga hakkavad need võõrastest maailmadest elu otsima.

Konarlikud mäed kõrguvad pimedal tühjal maastikul. Kuigi on keskpäev, valitseb väljas peaaegu kottpimedus, sest planeet tiirleb ümber punase kääbustähe, mis kiirgab vaid kaks protsenti sellest valgusest, milles meie iga päev Maa peal kümbleme. Selline võib välja näha tüüpiline päev planeedil Proxima b. Astronoomidele andis selle sünge taevakeha mullune avastamine aga mitu põhjust rõõmustada. Proxima b on nimelt kiviplaneet, mis tiirleb ümber oma tähe nn elukõlblikus tsoonis. Selliseid planeete pole leitud just palju. Teiseks muudab Proxima b tähelepanuväärseks asjaolu, et see kuulub Päikese lähima naabertähe – 4,2 valgusaasta kauguse särava Proxima Centauri – süsteemi.

Kaudsed andmed esimese eksoplaneedi kohta saadi 1988. aastal. Tänavu jaanuari seisuga oli nende arv kasvanud 3557 planeedini. Uusi avastusi tuleb üha juurde, eriti tänu kosmoseteleskoobile Kepler, mis on alates orbiidile lennutamisest 2009. aastal leidnud juba 2300 eksoplaneeti. Ent tõeline planeedisadu peaks lahti minema eelolevail aastail, mil tööd alustab terve rida uusi võimsaid teleskoope eesotsas CHEOPSiga. Need uued uurimisriistad peaksid meid võõrastele maailmadele märksa lähemale viima, nende abil saab esmakordselt uurida kaugete planeetide koostist ja atmosfääre. Samuti peaksime nägema esimesi fotosid eksoplaneetidest ning – kes teab? – leidma ka tõendeid elust.

Kas kaugetest tähesüsteemidest võidakse leida ka mõni vee- ja hapnikurohke planeet, mida saaks nimetada Maa teisikuks, sellest loe lähemalt veebruarikuu Imelisest Teadusest. 

 

Imeline teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses. Hind: e-arve püsimaksega 6,95 € kuus, aastaks 79 €
Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)register@imelineteadus.ee
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044rain.vaat@aripaev.ee
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel: 667 0477madis.aesma@aripaev.ee
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044kairi.kalmann@aripaev.ee
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044piret.pihlak@aripaev.ee
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657robin.tiits@aripaev.ee