Üheskoos oleme kõige tugevamad

Sügiseti lendavad kõik monarhliblikad USA idaosast ja Lõuna-Kana­dast talvitumispiirkonda­desse Mehhiko mägimetsades  Foto: Shutterstock

Kuldnokaparve hoiavad koos erilised, justkui kiirkaamerate moodi silmad. Miljardid rändtirtsud söövad maa paljaks ning imepisikeste sipelgate suurkolonnid murravad maha madusid. Kõik need olendid on indiviididena nõrgad, aga hulgakesi koos vallutavad toiduvarusid, tõrjuvad vaenlasi ja panevad aluse uuele põlvkonnale.

Põhja-Ameerika monarhliblikas on üks suuremaid rändureid loomariigis. Sügiseti lendavad kõik liblikad USA idaosast ja Lõuna-Kana­dast talvitumispiirkonda­desse Mehhiko mägimetsades, kus nad maanduvad mitmes kihis puu­tüvedele. Ühes parves on suure tõenäosusega mitu miljonit isendit, kes paiknevad nii tihedalt koos, et lindudel ja teistel röövloomadel on raske ühte liblikat teisest eristada. Nii tohutus hulgas on igal üksikul liblikal oht röövlooma ohvriks langeda väga väike. Peale selle annab monarhide kärts hoiatusvärvus soovimatutele huvilistele aegsasti teada, et liblikad sisaldavad mürkaineid, millel ei ole eriti hea maitse. Kevade saabudes liblikavaip laguneb ning monarhid liiguvad jälle põhja poole.

Kuldnokad aga suudavad kiiresti lennata tihedas parves, mis vookleb õhus edasi-tagasi. Säära­se manööverdusvõime annavad lindudele justkui kiirkaamerana töötavad silmad. Uuringud ja arvutimudelid näitavad, et kuldnokkadel on ülikiire reaktsioon ning et nende silmad ja aju suudavad töödelda palju suurema hulga pilte sekundis kui inimese omad. Teisisõnu on kuldnokal justkui kiirkaamera meie tavalise kaamera asemel. Seda, mida meie näeme ühe liigutusena, tajub kuldnokk üksikvõtete seeriana. Kui röövlind asub rünnakule, reageerib sellele esmalt parve välimine kuldnokk,

kelle liigutused levivad välkkiirelt ka teistele kuld­nokkadele. Nõnda sooritab parv kollektiivse põike­manöövri justkui üks terviklik organism. 

Loe Imelise Teaduse jaanuarinumbrist veel näiteid putuka- ja linnuparvede hämmastavatest võimetest. 

 

Imeline teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel: 667 0477
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657