Tänapäeva politsei kasutab Rooma leegionäride nippi

Ukraina politseinikud end meeleavaldajate eest kaitsmas 2014. aasta detsembris.   Foto: EPA

Muistsed Rooma leegionärid muundasid vaenlase kindluse müüridele liginedes end kollektiivseks kilpkonnaks. Moodsad märulipolitseinikud kasutavad seda võtet tänase päevani.

Kõnealust lahingukorda nimetatakse kilpkonna-formatsiooniks (ladina keeles testudo) sugugi mitte ilmaasjata. Leegionärid võtsid ruudukujuliselt tihedasti mitmesse rivvi. Esimesed tõstsid oma kilbid liikumissuunas, tagumised aga hoidsid kilpe nii esimese rea kui iseendi peade kohal. Vajadusel võisid „kilpkonna“ kõige äärmised ja tagumised sõdurid kaitsta ka servi ning tagakülgi. Niiviisi moodustus tõesti midagi kilpkonna kilbi sarnast, mille kaitse all võis vaenlase müüridele läheneda, ilma et pidanuks kartma nooli, odasid ja kive.

Leegionäri kilp koosnes tavaliselt kolmest puidukihist, eelistatud olid tamme- ja kasekilbid. Puidust valmistati esmalt õhukesed plaadid ning seejärel liimiti need üksteise peale. Kilbi taha kinnitati puust tugevdused ja käepide.

Tugevad kilbid ning veelgi tugevamate käsivartega mehed andsid „kilpkonnale“ võime pidada vastu mistahes viskerelva tabamusele. Kehvem oli lugu siis, kui kilbile läkitati müüridelt keeva vett või kuuma õli.

„Kilpkonna“ puudusteks oli asjaolu, et sellises formatsioonis edasi liikumine oli väga aeglane. Samuti ei olnud kilpide külge klammerdunud sõduritel võimalik samal ajal aktiivselt mõõka või oda kasutada.

 

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Leegionäriks kehastunud ajaloohuvilised kilpkonna-formatsiooni etendamas.   Foto: Shutterstock

Mõnede allikate kohaselt suutsid leegionärid „kilpkonnana“ muutuda isegi elavaks sillaks. Üleval hoitud kilpe mööda võisid nt jõest üle kõndida teised sõdurid või isegi hobused kaarikutega. Vaenlase müürideni jõudes võis „kilpkonn“ müüri juurde pidama jääda ning pakkuda ründesõduritele platvormi müürile ronimiseks.

Kirjalike allikate kohaselt pakkus „kilpkonna“ oskuslik moodustamine silmailu ka rooma tsiviilpublikule, nimelt olevat seda vahel demonstreeritud Rooma areenidel.

See aastatuhandeid vana võte elab edasi tänapäeva märulipolitsei taktikas. Nüüd ei kasutata seda küll niivõrd vaenlase (st märatsevate meeleavaldajate) ründamiseks, kuivõrd politseinike endi kaitsmiseks õhus vihisevate kivide, pudelite jms ees.

Antiik- ja keskaegseid lahinguid meenutasid kõige rohkem Ukraina pealinnas Kiievis 2014. aastal alanud nn Euromaidani protestid. Lisaks kividele lasid meeleavaldajad korrakaitsjate vastu käiku ka ilutulestikuraketid ning ehitasid isegi algelise kiviheitemasina.

Sellised tabamused võivad märulipolitseinikke raskelt vigastada või isegi tappa. Sarnaselt antiiksete Rooma leegionäridega kaitsesivad nad end, moodustades kilpidest oma ette ja peade kohale „kilpkonna“.

Rooma leegionäri elust loe lähemalt Philip Matyszaki raamatust "Leegionär. Rooma sõduri (mitteametlik) käsiraamat".

Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657