N nagu nina, L nagu leht

Teadlased oletavad, et n-häälik võib ninaga seostuda just oma nasaalse kõla tõttu.   Foto: Shutterstock

Mõni sõna kõlab paljudes maailma keeltes üsna ühtemoodi, ehkki keeled ei pruugi olla omavahel sugulased ega isegi mitte kontaktis.

Hingamiseks ja haistmiseks kasutatavat organit nimetatakse eesti keeles „ninaks“. Inglise keeles on selle nimi „nose“, jaapani keeles „hana“ ja türgi keeles „burun“. Kas on juhus, et kõigis neis sõnades esineb kaashäälik n? Kuni viimase ajani oleksid filoloogid sellise küsimuse välja naernud, pidades sõna kõla ja tähenduse kokkulangemist omavahel mitteseotud keeltes puhtaks juhuseks, välja arvatud ehk loomanimetuste ja üksikute onomatopoeetiliste ehk kõlamaalinguliste sõnade puhul.

Zürichi ülikooli teadlased eesotsas Damian Blasiga otsustasid küsimust aga lähemalt uurida ning analüüsisid 4298 keele sõnu. Nad püüdsid hinnata, kas mõni häälik ilmneb erinevate keelte samatähenduslikes sõnades suurema tõenäosusega kui juhuslikes sõnades. Selgus, et isegi keeled, mis pole sugulaskeeled, kasutavad samatähenduslikes sõnades tõesti üsna sageli samu häälikuid.

Teadlased tõid välja, et näiteks r esineb punast värvi märkivas sõnas: inglise „red“, prantsuse „rouge“, hispaania „rojo“, saka „rot“, türgi „kirmizi“, ungari „piros“, vene „krasnõi“ ja maoori „kura“. Eesti keele „punane“ on selles näiteks erandiks, kuid skeemi sobitub hästi „punase“ murdetaustaga sünonüüm „verev“.

Keelest keelde korduvate häälikutena võib nimetada l-häälikut sõnades „leht“ (nt inglise „leaf“) ja „keel" (suuõõneelundi tähenduses) ning juba nimetatud n-häälikut sõnas „nina“. Sõnas „ümmargune“ on sageli r ning sõnas „väike“ i.

Miks on erinevates keeltes selline sünkroonsus tekkinud, ei oska teadlased seletada. Võimalus, et need sõnad pärinevad inimkonna nö algkeelest, ei ole tõenäoline. Oletatavasti võib nt n-hääliku esinemist „ninas“ seletada selle nasaalse ehk ninaga seonduva kõlaga, kuid teiste sõnade puhul on põhjust leida keerulisem. Lahendamata mõistatuseks on ka see, miks häälikuline sarnasus esineb vaid väikesel rühmal sõnadel, samas kui tuhandete teiste sõnade puhul seda pole.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Uurimus ilmus ajakirjas "Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America".

Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555