Tujurikkuja toob ulmefilmi publiku maa peale

Massiivne lendav taldrik tekitaks nii tugeva õhurõhu, ei linn taldriku all puruneks.  Foto: Shutterstock

Ameerika füüsik ja kosmoloog arvutas läbi ulmefimides "Star Trek" ja "Iseseisvuspäev" näha olevad kosmilised imed. Tema tulemused toovad publiku taas maa peale.

Ameerika füüsik ja kosmoloog Lawrence M. Krauss on oma raamatutes kontrollinud, kas ulmefilmides kujutatud stseenid ja sündmused võiksid kasvõi teoreetiliselt aset leida. Näiteks tuvastas ta, et iga kord, kui filmi "Star Trek" kosmoselaev Enterprise kiirendab oma tuumasünteesi jõul töötavate mootoritega kasvõi pooleni valguse kiirusest, vajab ta kütust koguses, mis on 81 korda suurem kui laeva enda mass. Ja sihtkohta jõudes kulub sama palju pidurdamiseks. Seega on üheks ainsaks sõiduks tarvis 81 x 82 = 6642 korda nii palju kütust, nagu laev ise kaalub! Selle ootamatu tulemuse arvutuskäik on järgmine. Ühe laeva kiirendamiseks on vaja 81 korda rohkem kütust kui laev kaalub. Kuna pidurdamiseks vajalik kütus (samuti 81 x laeva mass) tuleb algusest peale kaasa vedada, on stardis vaja kiirendada sisuliselt 82 laeva. Neist "igaühe" kiirendamiseks kulub laeva massist 81 korda rohkem kütust ehk 81 x 82 = 6642 korda rohkem kui laeva tühimass.

Filmis ei näe me Enterprise`il paraku olevat tohutut kütusepaaki. Oma teoses „Teispool Star Treki“ näitab Krauss, et põhimõtteliselt samasugune probleem kummitab ka meie tavaliste rakettmootorite abil kavandatavat Marsi-lendu: kaasa tuleks vedada nii tohtu kogus kütus, et see on suur tehnoloogiline ja majanduslik probleem ning nähtavasti peamine põhjus, miks inimese Marsile saatmine siiani on viibinud.

Sama nauditava ja silmi avava tujurikkujana on Krauss kontrollinud ka teiste Hollywoodi ulmefilmide peamisi atraktsioone. Näiteks kassahitis „Iseseisvuspäev“ ilmusid Maa suuremate linnade kohale vaenulike tulnukate hiigelsuured lendavad taldrikud, mis hakkasid laserkiirtega linnu põletama ning saatsid Maale oma sõjaväe, mis jäi lahingus maalastega lõpuks kaotajaks. Ent tegelikult poleks tulnukatel olnud tarvis end sõdimisega vaevata, näitab Krauss. Filmis läbi lipsanud infokillu kohaselt kaalus tulnukate hiiglaslik emalaev veerandi Kuu massist ning see pargiti geostatsionaarsele orbiidile Maa kohale. Maale sedavõrd lähedal asuv nii raske objekt tekitaks planeedi ookeanidel tohutu tõusulaine, mis uputaks suure osa meie linnadest. Sellele liituksid hävitavad maavärinad.

Kui laev oleks orbiidil tiirelnud vastu Maa loomulikku pöörlemissuunda, oleks see oma raskusjõuga pidurdanud Maa pöörlemist, nii et see oleks viimaks lakanud. Kui aga laev oleks sisenenud atmosfääri (nagu me filmis näeme), oleks selle tohutu mass suurendanud õhurõhku sellisel määral, et kõik laeva alla jäänud linnad ja ka elusolendid oleksid lömastunud. Atmosfääris manööverdamine oleks laevalt nõudnud aga nii palju energiat, et mootoritest eralduv soojus oleks kõrvetanud kõik elava. Kui aga inimestel õnnestunuks tulnukate hiigellaevad tõesti alla tulistada, põhjustanuks igaüks neist alla kukkudes vähemalt sama suure katastroofi nagu kunagi dinosaurustele saatuslikuks saanud meteoriit.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.
Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555