Star Trek: eilne ulme, homne tegelikkus

Star Treki filmide kosmilised seiklused on võimalikud ainult tänu kosmoselaevale Enterprise, mis suudab mööda Universumit rännata ilmselgelt kiiremini kui valgus.   Foto: Shutterstock

Peagi jõuab kinodesse kultusfilmi Star Trek järjekordne osa. Aastakümneid tagasi alguse saanud kosmosesaaga nii mõnigi ulmeline vidin on tänaseks tegelikkuseks saanud või vähemalt inspireerib praeguste teadlaste ja inseneride tööd.

Star Treki filmide kosmilised seiklused on võimalikud ainult tänu kosmoselaevale Enterprise, mis suudab mööda Universumit rännata ilmselgelt kiiremini kui valgus. 1966. aastal esmakordselt tele-ekraanidele jõudnud sarjas esitati ka selle laeva teoreetiline kontseptsioon. Enterprise nimelt ei riku Albert Einsteini sõnastatud printsiipi, mille kohaselt ei saa miski liikuda valgusest kiiremini. Selle asemel panevad Enterprise`i võimsad mootorid liikuma hoopis ruumi laeva ümber. Need nö koolutavad aegruumi, tekitades selle struktuuri sisse omalaadse laine või mulli, mis võib liikuda palju kiiremini kui valgus. Ruumi enese laienemise kiirus võib nimelt ületada valguse kiirust, Suure Paugu järel Universum paisuski valgusest kiiremini. Koos läbi ruumi kanduva lainega kandub edasi ka laine „harjal“ asuv kosmoselaev.

Tähelepanuväärsel moel ei olegi see kontseptsioon puhas ulme.

Houstonis NASA Johnsoni kosmosekeskuse laboratooriumis püüab rühm teadlasi inseneri Harold White’i juhtimisel leida mooduseid just Star Trekis kirjeldatud liikumisviisi (inglise keeles Warp drive, eesti keeles tuntud ka kui varpajam või ruumimuundur) ellu viimiseks. Esialgu proovitakse ruumilaine abil liigutada vaid ühte laserikiirt, ent kui tulevikus suudetakse luua nii suur laine, et sellele mahub terve kosmoselaev, saaks astronaute lähetada kaugetele tähtede juurde ja isegi võõrastesse galaktikatesse. Kui praeguse raketitehnoloogiaga kuluks meist 4,2 valgusaasta kaugusel asuva lähima naabertähe Proxima Centaurini jõudmiseks 77 000 aastat, siis Star Treki varpajamiga kosmoselaev läbiks vahemaa kahe nädalaga. Kahjuks pole aga siiani selge, kas sääraseks reisiks piisaks kogu Universumis leiduvast energiast. Isegi kui energeetiliselt oleks lend võimalik, jääb selle praktiline teostamine väga kaugesse tulevikku.

Imeline teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel: 667 0477
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657