Header image
Imeline teadus logo

Põhjamaade kõige ohtlikum elukas

Eestis registreeriti 2015. aastal 116 entsefaliidijuhtu ja 1402 borrelioosijuhtu.  Foto: Shutterstock
Jaga lugu:

Teadlased on ühel meelel - meie metsade ohtlikemad loomad ei ole ei karu, hunt ega põder. Põhjamaade kõige kardetavama eluka tiitel läheb hoopis väikesele, nööpnõelapea suurusele pruunikale võsapuugile.

Põhjamaades on puugid enamasti nakatunud mikroobiga Borrelia burgdorferi, mis põhjustab puukborrelioosi ehk Lyme`i tõbe. Selle nakkuse esmaseks sümptomiks on punane laik hammustuskoha ümber, hiljem tekib ohvril pea- ja lihasvalu ning ta tunneb ennast väsinud ja kurnatuna. Kui haigust ei ravita, võib see areneda närvihaiguseks neuroborrelioosiks. Sel juhul on bakterite elutegevuse käigus eritunud nii palju mürki, et närvid saavad kahjustada - ohvril jääb kael kangeks ja nägu muutub halvatuks. Kui arstid avastavad borrelioosi varakult, saavad nad seda ravida antibiootikumidega.

Ülemöödunud aasta suvel leidsid teadlased Põhjamaadest esimest korda aga ka uut Borrelia-bakterit ladinakeelse nimega Borrelia miyamotoi. USAs teatakse seda liiki alates 2011. aastast, mil seda leiti nakatunud patsientide vereproovidest. Teadlased ennustavad, et uus bakter levib Euroopas ja Põhjamaades järgmiste aastate jooksul jõudsalt, kuna tänapäeval on metsades ja looduses rohkem puuke kui 20-25 aastat tagasi. Samuti on oodata puukide arvu edasist kasvu, seda nii niiskema ja pehmema kliima tõttu kui ka seepärast, et metsade jätkuv raiumine loob puukidele optimaalsed elutingimused.

Borrelia miyamotoi sümptomid sarnanevad äravahetamiseni borrelioosiga. Tihti ei avastagi selle bakteri ohvrid haigust, sest hammustuskoha ümber ei teki punast laiku. Seetõttu varitseb oht, et Borrelia miyamotoi nakkus aetakse segi gripi või mõne teise viirushaigusega. Erinevalt gripist põhjustab bakter aga korduvaid palavikuhooge ja võib tekitada närvikahjustusi. Teadlased ei tea veel, miks Borrelia miyamotoi ei tekita klassikalist nahaärritust, kuid nad eeldavad, et bakter oskab pärssida ärrituse tekkimist hammustuskoha ümber paremini kui seni tuntud liigid

Puukidel levivast uuest ohtlikust bakterist loe lähemalt juunikuu Imelisest Teadusest. 

Imeline teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.
Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)register@imelineteadus.ee
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044rain.vaat@aripaev.ee
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel: 667 0477madis.aesma@aripaev.ee
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044kairi.kalmann@aripaev.ee
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044piret.pihlak@aripaev.ee
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657robin.tiits@aripaev.ee