Keskaegsed tartlased eelistasid importkangaid

Liivimaa kohalike kangrute toodang ei suutnud keskajal konkureerida importkangastega.  Foto: Shutterstock

Keskaegsed tartlased kandsid peamiselt välismaalt imporditud kangast õmmeldud riideid, selgub Riina Rammo kaitstud doktoritööst "Tekstiilileiud Tartu keskaegsetest jäätmekastidest: tehnoloogia, kaubandus ja tarbimine".

Oma uurimuses analüüsis Rammo 1815 tekstiilikatket, mis on leitud Tartu keskaegsetest jäätmekastidest. Kõige vanemad leiud pärinevad 13. sajandi lõpust - 14. sajandi algusest, kõige hilisemad aga 16. - 17. sajandist. Neist tekstiilijuppidest kuni 87% osutusid välismaalt sisseveetuks, mitte kohapealseks toodanguks. Importkangastena esinesid peamiselt vanutatud-karvastatud-šääritud, vanutamata labased ja 2/1 toimsed, triibulised, peened kammvillast ja poolvillased kangad, samuti kõik siidileiud.

Nende kangaste välismaisus tuvastati suhteliselt peene ja ühtlase villa põhjal, millest kangad olid valmistatud. Sellist villa keskaegse Liivimaa lambad ei andnud. Teiseks viitas importtoodangule toonastele Lääne-Euroopa tekstiilikeskustele omane tehniline teostus. Kangaste valmistamisportsessis oli kasutatud hiljemalt 11. - 13. sajandil Euroopa linnades levinud uudseid töövahendeid: horisontaalseid telgi, ilmselt ka vokki, kraase ja semmipuid. Kolmandaks on Tartu keskaegsed kangaleiud omaduste poolest suhteliselt ühtsed, mis samuti viitab suurtele kaubanduslikele partiidele.

"Leitud katkete põhjal jääb mulje, et keskaegses Tartus pöörati oma välimusele tähelepanu ning edevus polnud linnaelanikele võõras," kirjutab Rammo oma doktoritöös. "Sotsiaalses kommunikatsioonis oli rõivastus kui keha laiend oluline ja sellega sai inimene näidata oma kuuluvust ja positsiooni, samuti ka maitset ja taotlust sotsiaalsele tõusule."

Ometi ei tähenda importkangaste domineerimine seda, et keskaegses Tartus kohapeal kangaid ei kootud, märgib Rammo. Kirjalikud allikad viitavad jämedama linase kanga valmistamisele. Siiski ei suutnud vähesed kohalikud meistrid vastu astuda importkaubale, põhjuseks võis olla ka kohaliku kvaliteetse toormaterjali puudus.

Samal ajal jätkus maal talurahva seas kogu keskaja vältel muinasaegne tekstiilivalmistamistraditsioon, mis püsis suhteliselt muutumatuna kuni 17. sajandini. "Toormaterjaliks oli kohalik vill ja taimsed kiud, kasutusel oli kedrevars, villade kammimine ja piitsutamine ning püstteljed," kirjutab Rammo. Maal säilitasid iidseid tekstiilitraditsioone naised, kelle tavapärase käsitöö hulka kangakudumine kuulus. Linnas oli kangakudumine aga meessoost meistrite ja õpipoiste töö, mida reguleeris range tsunftikord. See takistas moodsate võtete levimist maale - näiteks efektiivsemad horisontaalsed teljed hakkasid linnast välja levima alles 17. sajandil. 

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

 

Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657