Hüdra püsib noorena peaaegu igavesti

Ideaaltingimustes elav hüdra peaaegu ei vananegi.  Foto: Max-Planck-Institute for Demographic Research/MPIDR

Saksa teadlased proovisid kümne aasta jooksul uurida hüdrade vananemist, kuid vandusid lõpuks alla, sest need loomad lihtsalt ei vananegi. Ideaaltingimustes suudab hüdra oma keha pidevalt uuendada ja elada peaaegu igavesti.

Organismide vananedes ilmnevad neis üldiselt kaks tendentsi. Esiteks langeb nende viljakus. Pärast noore täiskasvanupõlve kõrget viljakust hakkab nii inimeste kui loomade võime järglasi saada tasapisi kahanema. Teiseks suureneb vananedes tõenäosus surra. Näiteks väga kõrges eas inimeste tõenäosus aasta jooksul surra on 50%.

Kuid on üks elukas, kes näib vananemise needusest vaba olevat. Jutt käib väikestest, kõigest mõne millimeetri pikkustest algelistest ainuõõssetest hüdradest, kes kinnituvad veekogudes taimedele justkui hargnenud niidiotsad.

Saksamaal Rostockis Max Plancki Demograafiauuringute Instituudis jälgiti pikkade aastate jooksul sadu mageveehüdrasid, keda kasvatati instituudi keldris kunstlikes tingimustes. Iga hüdra elas omaette klaasanumas, talle anti korrapäraselt süüa ning valgusrežiim jäljendas looduslikku öö ja päeva vaheldumist. Mõistagi puudusid igasugused looduslikud vaenlased ja haigusetekitajad.

Eksperiment algas 2006. aastal ning nüüdseks on teadlased veendunud, et niisugustes soodsates tingimustes jääb hüdrade suremus äärmiselt madalaks. Nad sõna otseses mõttes ei vananenud, instituudi keldris elanud hüdra tõenäosus aasta jooksul surra püsis east sõltumatuna vaid 0,6 protsendi tasemel. Inimesed naudivad nii väikest surmatõenäosust vaid oma nooruses 20. ja 30. eluaasta vahel. 

 Samal ajal ei vähenenud ka hüdrade sigimisvõimekus (tõsi, kuna iga hüdra elas individuaalses korteris, tuli kõne alla vaid paljunemine pungumise teel). Teisisõnu väljendudes jäid need hüdrad igavesti noorteks.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

1800 hüdrat jälgiti kokku 3,9 miljoni vaatluspäeva jooksul, kuid loomulikke surmajuhtumeid tuli ette vaid viis tükki aasta kohta. Teadlased tõdesid, et nende endi elueast ei piisa hüdrade eksperimendi lõpule viimiseks, sest isegi 500 aasta möödudes on nähtavasti elus veel 5% eksperimendiks 2006. aastal välja valitud hüdradest. Mõnes hüdrarühmas oli suremus aga nii madal, et katse võiks kesta isegi üle 3000 aasta.

„Hüdral õnnestub oma keha noorena hoida nähtavasti seepärast, et erinevalt teistest elusolenditest ei akumuleeri nende keha elu jooksul vigastusi ja mutatsioone,“ ütles instituudi biodemograaf Alexander Scheuerlein.

Näiteks suudavad hüdrad asendada oma keha vigastada saanud osi. Tänu rohketele tüvirakkudele suudavad hüdrad oma algelise keha taastada isegi siis, kui sellest on hävinud suurem osa. Isegi hea tervise juures olev hüdra asendab nelja nädala jooksul kõik oma keharakud, kõrvaldades neis tekkinud mutatsioonid.

 

 

Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555