2015. aasta tähtsamad teadusuudised

6. märtsil sisenes NASA automaatjaam Dawn Marsi ja Jupiteri vahel asuva asteroidide vöö suurima kääbusplaneedi Ceres orbiidile.  Foto: NASA

2015. aastal tegid teadusmaailmas ilma Päikesesüsteemi väiksemad liikmed ning geenide "toimetamise" meetodid.

 

6. märtsil sisenes NASA automaatjaam Dawn Marsi ja Jupiteri vahel asuva asteroidide vöö suurima kääbusplaneedi Ceres orbiidile. Teadlased olid varem oletanud, et veerandi sellest taevakehast võib moodustada vesi, mis peitub jääkihina kääbusplaneedi pinnase all. Dawni saadetud fotodelt torkasidki kohe silma Ceresel leiduvad eredad valged laigud, mis meenutavad jääd. Sond on neid praeguseks leidnud 130, enamasti asuvad laigud löögikraatrite sees. Kõige suurem laik on 90,5 kilomeetrit lai ning seda nimetatakse Occatori kraatriks. Selle ning suuruselt teise laigu – 10 kilomeetrit laia Oxo kraatri – kohal on märgatud ka hommikuti hõljuvat vinet. Arvatavasti on tegu veeauruga, mis tekib päikesekiirte tõttu aurustuvast jääst. Valgete laikude spektraalanalüüs viitab ka soolade olemasolule valgete laikude koostises. Lisaks avastas Dawn üldiselt tasase pinnaga taevakehalt 6 kilomeetri kõrguse püramiidikujulise Ahuna mäe.

Aprillis teatasid Hiina teadlased, et on nn geenide toimetamise meetodit CRISPR–Cas9 kasutanud eluvõimetute inimembrüote peal. CRISPR–Cas9 võimaldab geenilõike „lõigata ja kleepida“ peaaegu sama moodi, nagu tekstiredaktorites saab ümber tõsta lõike ja lauseid. Hiina Guangzhou ülikoolis töötav Junjiu Huang katsetas koos kolleegidega seda süsteemi mitme spermatosoidi poolt viljastatud munarakkude peal, mis niikuinii ei suutnuks areneda inimlooteks. Sellest hoolimata pälvis Hiina teadlaste töö, mille eesmärgiks oli uurida pärilikku haigust beeta-talasseemiat tekitava geeni „väljatoimetamise“ võimalusi, kriitikat teaduseetikutelt, kirjutas ajakiri Nature. Hiina teadlased ise teatasid, et katseklaasis viljastatud embrüotega tehtud eksperimentides õnnestus defektse geeni asendamine töökorras geeniga vaid 14 protsendil juhtudest, mis on tõesti veel liiga madal näitaja meetodi kliiniliseks rakendamiseks.

Aprillis kiirkorras läbi viidud inimkatsete järel sai kasutuskõlblikuks Ebola vaktsiin, mis pakub peaaegu täielikku kaitset isegi neile inimestele, kes saavad vaktsiini mitte enne, vaid vahetult pärast haigustekitajatega kokku puutumist.

Samal kuul tõestasid USA Oklahoma osariigi geoloogid, et osa maavärinaid on kunstlikud, sest nende vallandumises mängib olulist rolli nafta- ja gaaspuuraukudesse pumbatav vesi.

Imeline Teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

13. juunil „helistas koju“ Euroopa Kosmoseagentuuri maandur Philae, mille automaatjaam Rosetta oli 2014. aasta novembris saatnud  Tšurjumovi-Gerassimenko komeedile ehk lühemalt komeedile 67P. Maandur oli sattunud ühe kaljurünka taha ega saanud seal enam oma päikesepaneelidele piisavalt energiat. Teadlased lootsid, et suvekuudel ulatuvad kiired ka Philae`ni. 13. juunil see juhtuski, ent paraku jäi sideseanss vaid 85 sekundi pikkuseks.

14. juulil möödus NASA kosmosesond New Horizons lähedalt kääbusplaneedist Pluuto ning avastas seal sootuks mitmekesisema maailma, kui seni arvatud. Pluutol leidub nii mägesid kui tasandikke, viimaste värv varieerub oranžist valgeni. Enamasti koosnevad Pluuto pinnavormid külmunud lämmastikust ja metaanist.

Augustis kirjeldasid Hollandi teadlased katset, kus kahe elektroni kvantpõimitus (teineteisest eemal asuvate osakeste vahel avalduv seos) avaldus 1,3 kilomeetri kauguse vahemaa tagant. Ehkki säärast efekti on varem demonstreeritud veelgi suuremate vahemaade puhul, peetakse seekordset katset kõige kindlamaks tõendiks, et kvantpõimitus on tõesti olemas ja et selle efekti näol pole tegu mingite muude varjatud mõjude ilminguga.

Sügisel teatas NASA oma sondi Cassini sooritatud mõõtmistele tuginedes, et Saturni kuu Enceladuse pealmise kooriku pöörlemine ei lange täielikult ühte kuu tuuma pöörlemisega, mis viitab vedela kihi olemasolule kooriku ja tuuma vahel. Selleks vedelaks kihiks võib olla veeookean.

Oktoobris teatas Harvard Medical Schooli geneetik George Church, et tal õnnestus nn geenide toimetamise meetodi CRISPR–Cas9 abil muuta sea embrüos korraga 62 geeni.

Novembris kinnitasid Londoni arstid, et neil on õnnestunud siirata üheaastasele leukeemiat põdevale tüdrukule nimega Layla „toimetatud“ immuunrakke. Selleks võeti nn T-tappurrakke tervelt doonorilt (T-tappurrakud on organismi peamine adaptiivne immunoloogiline kaitse viiruste, patogeenide ja kasvajate vastu) ning töödeldi neid ensüümiga TALEN. Võõrasse organismi siiratuna asuksid T-tappurrakud seda organismi ründama, kuid tänu väljalülitatud geenidele ei tee nad seda. Lisaks omandasid rakud võime taluda patsiendi poolt võetavate vähiravimite toimet. Sel viisil osutus võimalikuks leukeemiat põdeva lapse immuunsüsteemi asendamine doonorilt võetud „toimetatud“ rakkudele tugineva uue immuunsüsteemiga. Meetod võimaldab patsienti elus hoida seni, kuni leitakse talle loomulikul moel sobivate T-tappurrakkude doonor.

Detsembris nõustusid Pariisi kogunenud 195 riigi juhid vähendama õhureostust ning astuma muidki samme selleks, et kliima ei soojeneks rohkem kui 2 kraadi võrra Celsiuse järgi.

 

 

 

 

Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657