Kaladel võib olla algeline teadvus

Kui vöödiline daanio tunneb emotsionaalsest stressi, siis peab ta olema võimeline vähemalt mingil määral mõistma ja teadvustama endaga toimuvat.   Foto: Shutterstock

Kas küpsetatuna teie praetaldrikul lebaval hõrgutaval forellil oli enne võrku sattumist olemas algeline teadvus, kas ta mõistis endaga toimuvat? Tuleb välja, et see küsimus polegi nii absurdne ning kalu ei saa sugugi pidada tuimadeks olenditeks. Vöödiliste daaniotega läbi viidud katse viitab, et nad võivad olla teatud mõttes teadlikud olukorrast, kuhu nad on sattunud.

Üks võimalus saada aimu loomade teadvusest on viia nende peal läbi nn stressist põhjustatud ülekuumenemise test. Kui imetajad (sh ka inimesed) ja linnud satuvad ootamatult nende jaoks uudsetesse keskkonnatingimustesse, siis tõuseb nende kehatemperatuur 1 – 2 kraadi võrra. Seda nähtust nimetatakse mõnikord „emotsionaalseks palavikuks“, sest tegu on tõepoolest palavikuga, justkui reageeriks organism viiruse sissetungile. Kuna „palavik“ on aga tekitatud emotsionaalsest stressist, siis peavad teadlased seda märgiks, et olend on võimeline vähemalt mingil määral mõistma ja teadvustama temaga toimuvat. Kõigusoojastel kaladel aga midagi sellist täheldatud ei ole.

Hiljuti aga viisid Hispaania ja Suurbritannia teadlased läbi teravmeelse katse kaladega liigist vöödiline daanio (Danio rerio). Kalad lasti akvaariumisse, mis oli vaheseintega jagatud kuueks sektsiooniks. Igas sektsioonis hoiti erinevat veetemperatuuri, sektsioonide vaheseintes olid väikesed augud, mille kaudu kalad võisid ühest sektsioonist teise liikuda. Vöödilised daaniod eelistavad üldiselt vett temperatuuriga 28 kraadi Celsiuse järgi. Kui nüüd võeti kala ja paigutati ta võrgukesega 15 minutiks sektsiooni, kus oli 27-kraadine vesi, ning seejärel vabastati, siis ujus kala sektsioonidesse, kus oli 28 kraadist tunduvalt soojem vesi.

Ajakirjas „Proceedings of the Royal Society B“ avaldatud artiklis järeldavad teadlased, et kalad tõstsid sel moel oma kehatemperatuuri 2-4 kraadi võrra tavapärasest kõrgemaks, mis vastab „emotsionaalse palaviku“ tunnustele imetajatel. Seega on ära langenud üks peamisi argumente, mis seni toetas väidet, et kaladel mingisugust teadvust ei esine.

 

 

Imeline teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel: 667 0477
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657