Must Surm dekodeeritud

Ajaloo ühe õudsema tapja, muhkkatku põhjustanud bakteri Yersinia pestise genoom on nüüd kaardistatud. Mustaks Surmaks kutsutud haigus tappis 14. sajandil viie aasta jooksul ligikaudu poole Euroopa rahvastikust.

Johannes Krause Saksamaal asuvast Tübingeni Ülikoolist on koos briti kolleegidega otsinud katkuohvrite ühtekokku 46 hambalt ja 53 luult väikeseid kuivanud vere ja koe jäänuseid. Luud ja hambad pärinesid neljalt katkuohvrilt, kes olid aastatel 1348-49 maetud Londoni East Smithfieldi surnuaeda.

Kaasaegsete DNA-tehnoloogiate abil õnnestus neil ekstraheerida piisavalt Yersinia pestise DNAd, et bakteri genoom kaardistada. Genoomi põhjal selgus, et muhkkatku põhjustanud bakter pole viimase 660 aastaga suurt muutunud ja et ilmselt on see pannud aluse kõigile tänapäeva katkubakterite tüvedele.

Kui teadlased võrdlesid uuritud genoomi 17 tänapäevase Yersinia pestise tüvede, eristus "vana" genoom tänapäevastest ühtekokku 4,6 miljoni DNA-aluse pikkuses genoomis vaid 97 kohas. Need erinevused ei seleta, miks muhkkatk nii surmav oli, ja seepärast arvavad teadlased, et põhjus pidi olema näiteks viletsates sanitaartingimustes. Tänu teadmistele ajaloolistest genoomidest mõistavad teadlased tulevikus ehk paremini uute nakkushaiguste tekkimise mehhanismi.

Imeline teadus
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.
Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Madis Aesma
Madis AesmaToimetajaTel: 667 0477
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657