Uutel, nn sulasoolreaktoritel põhinevad tuumajaamad on väga väikesed ning neid on võimalik paigaldada praamidele. Niisugune ujuv tuumajaam (või -praam) saab silduda suurlinna kai äärde ja varustada linna energiaga, kui päikese- ja tuuleenergiast ei piisa.
© Seaborg & Shutterstock
ROLF HAUGAARD NIELSEN
1. APRILL 2022
Ühel päeval 2030ndate alguses pukseeritakse 285 meetri pikkune praam põlise merelinna söesadama kai äärde. Pikki aastakümneid on seal laevadelt lossitud tohutuid söehunnikuid, mida on põletatud läheduses asuvas elektrijaamas, et linnale energiat anda. Päevast päeva tõusis kõrgetest korstnatest tumerohekat suitsu ja aastakümneid kahjustas õhureostus linnaelanike tervist, sellal kui happevihmad mürgitasid ümbruskonna loodust. Õnneks puhastatakse küll korstnasuitsu juba ammu väävel- ja lämmastikoksiididest, ent samal ajal on drastiliselt suurenenud linna CO2-koguheide, kuna suureneb rahvaarv ning sellega koos inimeste elektritarbimine.
Väikseimatel praamidel on kaks reaktorit, mis toodavad elektrit 12 aastat. Seejärel paigutatakse praami vabasse lastiruumi kaks uut reaktorit, nii et praami tööiga on ühtekokku 24 aastat.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud