Kehaline aktiivsus aitab hoida nii kehalist kui ka vaimset vormi ning ennetada haigusi. Tallinna tehnikaülikoolis kaitstud doktori­töös uuriti, kuidas üha populaarsemaid pulsikelli ja muid sarnaseid seadmeid veel paremaks muuta.

Doktor Ardo Alliku sõnul tuleks teadvustada, et tänapäeva inimeste eluviis erineb olulisel määral elust minevikus. Füüsiline pingutus sel määral, milleks meie keha geneetiliselt mõeldud on, ei ole enam igapäevane asi ja tänapäeva mugav elu lubab hakkama saada enne­olematult vähese liikumisega. Rutiinne kehaline tegevus mõjub tervisele hästi, vähendades diabeedi-, südame-veresoonkonnahaiguste ja rasvumise riski ning suurendades vaimset heaolu. Pulsi­kellad ja nende analoogid on olulised liikuma innustajad, sest monitooring teeb treenimise interaktiivseks ning annab treenijale parema ülevaate edusammudest. See motiveerib.

Ardo Alliku töö esimene eesmärk oli täiustada füüsilise tegevuse tuvastamist, mis annab reaalajas informatsiooni kasutaja sooritatud liikumisest. Töö käigus optimeeriti klassifitseerimise akna pikkust, kiirendus­anduri näiduvõtusagedust ja tunnusjoonte valikut. Liikumisviiside tuvastus reaalajas annab head teavet aktiivsusmonitoride tagasi­side kvaliteedi suurendamiseks või lisaohutuse tagamiseks, jälgides suure riskiga kesk­kondades töötavate kasutajate olekut. Teine eesmärk oli hinnata baasainekulu hindamise valemeid, et parendada seeläbi energiakulu hinnangut. Energiakulu on kehalise aktiivsuse uuringute seisukohast oluline parameeter, mida kasutatakse sageli ka sellega korreleeruva parameetrina. Kolmas eesmärk oli välja töötada kantavatele seadmetele sobiv füüsilise väsimuse reaalajas hindamise meetod, kasutades reaalajas mõõdetavaid südame-veresoonkonna parameetreid. Väsimus tähendab siin muutunud füsioloogilist seisundit, mille tagajärg on vaimsete ja kehaliste võimete halvenemine.