Analüüs valmis Oxfordi ülikooli suurandmete instituudis (Big Data Institute). Selles öeldakse, et kõigi Maal eksisteerivate inimeste põlvnemist pidi tagasi minnes jõutakse lõpuks punkti, mis paikneb Kirde-Sudaanis, Niiluse jõest mitte kuigi kaugel. Täpsemalt siin (klikka lingile). Seal sarnaneb loodus oma palmidega suuresti käesoleva loo päises olevale fotole, mis on tehtud samuti Sudaanis, aga mõnevõrra lääne pool. 

„Me taastame oma esivanemate genoome ja kasutame neid, et luua ulatuslik kunagi elanud inimeste vaheline võrgustik,“ ütles Dr. Anthony Wilder Wohns, kes on teadusajakirjas Science ilmunud töö juhtivautor. „Selle järgi saame hinnata, kus ja millal need esivanemad elasid.“

Evolutsioonigeneetik Dr Yan Wong, kes on töö peamine autor, ütles, et teadlased mudeldasid andmete põhjal hiiglasliku sugupuu, millesse on koondatud kogu inimkond. Selle pealt on võimalik näha, kuidas iga inimese, elava või ammu surnud, geenid on järjestunud teiste inimeste genoomi suhtes. Kasutati kaheksat suurt geeniandmete andmebaasi ja niiviisi võisid teadlased analüüsida lausa 27 miljoni ammu surnud inimese genoomi. Mõned inimesed, kelle andmeid kasutati, elasid sadu tuhandeid aastaid tagasi.

Siis sekkusid tipptasemel algoritmid, millega otsiti geeniandmetest sarnasusi ja prognoositi nende järgi, kus täpselt ehk missugustel „okstel“ ühised esivanemad geneetilisel sugupuul paiknesid.

Kuna kasutatud geeniandmete puhul oli teada, kus konkreetsed inimesed elasid, siis saadi tulemusena inimeste aegade jooksul toimunud liikumisest ja rännetest hea pilt ette. Niiviisi Kirde-Sudaanini jõutigi. Mida rohkem andmeid juurde tuleb, seda täpsemaks genealoogilist kaarti timmida saab.