Täpselt saja aasta eest oli Eestis maas rekordpaks lumevaip

Meteoroloog ja klimatoloog Ain Kallis kirjutab Keskkonnaagentuuri blogipostituses, et kõige sügavam lumi ja maksimaalne lumikatte paksus, mis Eestis rekordina kehtib, on 104 cm. See rekord pärineb täpselt saja aasta tagant, olles püstitatud veebruaris 1924 kuu 3. dekaadi (dekaad – kümme päeva) keskmisena.

© Shutterstock. Talvine Tallinn (mitte saja aasta eest, vaid tänapäeval). 

Teksti autor on Ain Kallis ja see ilmus originaalkujul Keskkonnaagentuuri blogis.

Pea igal korralikult lumisel talvel – neid aga jääb teatavasti harvemaks – päritakse klimatoloogidelt-sünoptikuilt: „Kas tänavune talv on lume poolest rekordiline?“ Kui spordirekordid pakuvad huvi paljudele, siis ilmarekorditest sõltub sadade tuhandete elanike elu- ja heaolu. Ilmataadi uue lume- või pakaserekordi püstitus ei jäta kedagi külmaks. 

Klimatoloogias on kasutusel nii rekordid kui nn normid (pikaajalised, vähemalt 30 aastase perioodi kohta arvutatud keskmised näitajad). Põnevust pakuvad rohkem muidugi rekordid. Nood viimased on väga olulised, sest näitavad antud maakoha ilmastiku muutuste piire.

Talviste rekordite püstituste ajad on jäänud õige kaugele. Üks vanemaid siinmail ongi sajandi vanune lume paksuse tippnäit – 104 cm. Nii vähe? Rahvas räägib ju räästasteni küündivaist hangedest, rongid olevat 1914. aasta jaanuaris uppunud lumme jne. Samas võisime aastakümneid lugeda mitmesugustest teatmikest, et maksimaalseks lume paksuseks on mõõdetud Virumaal kohas nimega Pagari kauge 1924. aasta märtsi keskel „vaid“ 97 cm! Miks valiti too näitaja lume rekordiks? Kes valis? Millal? Keegi ei oska enam täpselt sellele küsimusele vastata.

„Ammusel 1924. aastal kirjeldati lume paksuse mõõtmist nii: „Vaatlusteks tarvitati sentimeetritesse jagatud mõõdupuud, mis enam vähem tuulest kaitstud ja tasasele kohale oli üles seatud. Mõõdeti kell 8 hommikul"."

Viimasel poolsajandil on ilmajaamades lund mõõdetud tasasel, avatud alal pindalaga (mõõtmetega mitte alla 400 m2) ning kolme lumelati abil. See viimane asjaolu tegi mõõtmistulemused oluliselt usaldusväärsemaks – ühe lati juurde võib ju koguneda hang. Ilmselt koguneski, sest väga paljud aastaraamatuisse märgitud tulemused (1924. aastal Vormsi tuletorni juures asuvas mõõtepostis lund 165 cm!) ei kinnitatud rekordeiks. Uuringute koordineerija, Tartu Ülikooli professor Kaarel Kirde kurtis: „Et vaatluste tegemine toimub tasuta, esinevad neis sageli, nagu sademetegi vaatlustel, kohati lüngad“ (ja mõõtmisel ebatäpsused).

Meteoroloogia aastaraamatute järgi oli möödunud sajandi kahekümnendate aastate algus tõesti lumerohke. Talvel 1923/1924 arvutati kümmepäevakute keskmisteks lume paksusteks nimetatud Vormsil märtsis 153 kuni 156, Kütil Haanjamaal 117, Kuressaares 107 ja Tallinnas 104 cm. Kahe aasta pärast mõõdeti Haanjas lume keskmiseks paksuseks veebruari lõpul aga 143 cm.

Milline neist tulemustest vääriks ilmarekordit? 2012. aastal otsustati ilmateenistuses kinnitada Eesti lume paksuse rekordiks 1924. aasta veebruari kolmanda dekaadi keskmine lume paksus 104 cm, mõõdetud Tallinna ilmajaamas Lasnamäe nõlval nn Punase majaka lähedal. See mõõtetulemus tunnistati kõige usaldusväärsemaks, sest asutuse fondides on vaatluspäevikud säilinud vaid Tallinna jaama kohta. Pealegi ilmus Pagari aastaraamatutes mõõtekohtade nimekirja alles aastal 1933.

Kindlat rekordpäeva ei ole, kuna lume paksuse kohta peetakse teaduslikku arvet kümmepäevakute kaupa – dekaadi keskmist peetakse lihtsalt usaldusväärsemaks ja täpsemaks. Veel tuleks mainida, et mõõtekoht polnud majaka ehk ilmajaama juures, vaid paarisaja meetri kaugusel Kadrioru pargis Peeter I majakese lähedal. Tallinlased arvavad sageli, et Harkus mõõdetavad lumekogused ei iseloomustavat kogu linna lumeolusid. 2019. aastal mõõtsid Keskkonnaagentuuri meteoroloogid lume paksust pea kõigis kohtades, kus ilmajaamad kunagi paiknesid. Selgus, et Peeter I majakese juures, samuti Ülemiste lennuväljal ja Kosel Pirita kandis oli valge vaiba paksus pea ühesugune, jäädes paari sentimeetri võrra Harkule alla.

Praegu mõõdetakse lund 27 vaatluskohas mitte enam käsitsi, vaid instrumentidega ultraheli abil. Mõõtetulemused on näha lumekaardil avaneb uues vahekaardis, mida uuendatakse igal hommikul kell 10.15. Kui ikka lund veel jagub…

Lõpetuseks vastus küsimusele: „104 cm – on seda vähe või palju?“ – aastail 1961–2001 mõõdeti Kundas maksimaalseks lume paksuseks 77 cm. Käesoleval sajandil oli tüsedaim lumikate maas 19. märtsil 2010. aastal Alajõel – 80 cm.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress