Täht elas supernoovaplahvatuse üle

Tavaliselt tähendab supernoovaplahvatus tähe eksistentsi lõppu. Järele jääb kas neutron­­­­täht, must auk või tühi koht kosmoses, ent tähe koostises olnud ained paiskuvad ilmaruumi, kus need tasapisi koonduvad ja ajapikku uusi tähti moodustavad. Nüüd on astronoomid leidnud sellise tähe, mis on supernoovaplahvatusest eluga välja tulnud ning helendab kirkamana kui kunagi varem. See avastus võib muuta supernoova definitsiooni.

© NASA / CXC / M.Weiss

NANNA VIUM

1. VEEBRUAR 2023

Supernoovaplahvatus on üks võimsamaid, energiarikkamaid nähtusi, mis ilmaruumist teada. Nende tekke­põhjusi on kaks. Esimene on see, kus ülimassiivne, Päikese omast üle kaheksa korra suurema massiga täht on tuuma­sünteesiks ära kasutanud kõik kergemad elemendid, mis selle südames võivad raskemateks elementideks liituda. Tähe südames ei vabane siis enam energiat, mis võiks raskusjõule vastu töötada. Täht tõmbub imekiiresti kokku ja paisub taas. Selle kihtides levib lööklaine, mis paiskab väliskihid plahvatusena kosmosesse. Olenevalt sellest, kui suure massiga hiid­täht oli, jääb järele kas ülitihe neutrontäht või suurema massiga (20–25 Päikese massi) tähe puhul must auk.

Teisel puhul (tüübilt nimetatakse seda tegelikult I tüüpi supernoovaks) tõmbub kokku valge kääbus, mis on ise tegelikult suurema tähe jäänuk. Valge kääbus on enam-vähem Maa mõõtu täht, mis on ülitihe – selle mass on võrdne Päikese omaga. Valge kääbus tekib punasest hiiust, mis on paisumise järel oma välis­kihid minema heitnud. Tihe ja kuum tuum, mis järele jääb, ongi valge kääbus. See võib plahvatada supernoovana siis, kui see on osa kaksiktähesüsteemist ja kääbus asub oma hiiuks paisuvale kaaslasele kaksik­süsteemis piisavalt lähedal. Valge kääbus hakkab ajapikku kaaslaselt „varastama“ ainet, mis surutakse kääbuse pinna lähedal kokku. Kui kääbuse mass on üle 1,4 Päikese massi, algab ülikiire termotuumareaktsioon ja toimub taas supernoova­plahvatus, milles valge kääbus hävib. Seda nimetatakse vahel ka termotuumasuper­noovaks.

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress