Taevakivid andsid Maale esmaabi

Neli miljardit aastat vana Grööni kivimi keemiline sõrmejälg aitab lahendada ühe suurema, elu tekkega seotud mõistatuse. Nüüd teame, kuidas süsinik ja vesi muutsid Maa elamiskõlblikuks. See avastus võib aidata meil jälile saada ka sellele, kuidas otsida elu mujalt universumist.

© SPL

NIELS HALFDAN HANSEN

1. JAANUAR 2021

Taevas noore Maa viljatu, tühja ja kõleda maastiku kohal lööb üha uuesti helendama. Hiiglaslikud kosmilised kivi­mürakad tungivad üksteise järel planeedi hõredasse atmosfääri ja süttivad. Loendamatu arv taeva­kive mütsatab maapinnale, nii et planeet vapub. Seda ei kuule ega näe siiski keegi.

Sellise pommitamisega oleks võimalik Maalt minema pühkida ilmselt igasugune elu, olgu siis algeline või arenenud, aga oleme ajas, mil mingit elu pole siin veel tekkinud, nii et taevakivid räsivad Maad üsna kahjutult. Tegelikult on olukord isegi vastupidine: neilsamadel meteoorkehadel on kaasas eluks vajalikke keemilisi ühendeid, mida noorel Maal endal ei leidu ja mis aitavad siinsel sinirohelisel elust pulbitseval paradiisil välja kujuneda.

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€

Telli Imeline Teadus kuumaksega 9,95 eurot ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tellimus on tähtajatu, ilma siduva perioodita
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress