Nõrkenud mammutist on järel üksnes luu ja nahk. Ta võitleb küll vapralt oma elu eest, kuid see lugu on määra­tud loomale kurvalt lõppe­ma. Mammuti elukeskkond on muutunud sedavõrd, et ta ei saa enam vastu pidada. Tema kodu, mis mõnda aega tagasi oli kuiv ja jahe ning paljude maitsvate kõrreliste ja rohttaimedega stepp, on muutunud soiseks lumeväljaks, kust londi­esist leida on väga raske, et mitte öelda võimatu. Hallist taevast sajab lakkamatult märgi räitsakaid.

Mammut ja ta karjakaaslased võtavad toiduotsingul viimases hädas ette pika tee piirkonda, kus nad kunagi käinud pole, kuid ka seal peavad nad oma kaotust tunnistama. Neid valgurikkaid taimi, mida neil kombeks süüa oli, pole enam lihtsalt olemas. Rohtla, mida on hiljem nende endi järgi nimetud ka mammuti­stepiks, on kadunud. Põhjas ootab mammuteid tundra, lõunas okasmets. Kumbki neist keskkonnist ei paku mammuteile piisavalt toitu.