Sa suudad seda teksti lugeda ainult tänu sellele, et sul on kaks kõrgelt arenenud ülikeerukat nägemiselundit. Heidame pilgu silma sisse ning uurime, kuidas kestad, kepikesed ja närvid aitavad silma langeva valguse muundada ajus teravaks pildiks.
© Shutterstock
JONAS GROSEN MELDAL
1. AUGUST 2022
Suurem osa silmast asub silmakoopas. See osa silmast, mida sa peeglisse või teisele inimesele otsa vaadates näed, moodustab seitsmendiku silmast. Silmamuna läbimõõt on umbes 2,4 cm ja see kaalub 7,5 g ning sisaldab peamiselt vett.
Silmal on mitu kesta. Me näeme neist kõvakesta ehk silmavalget, mis läheb silma eesosas üle valgust läbi laskvaks sarvkestaks ehk korneaks. Sarvkest ja kõvakest moodustavad kokku kiudkesta ehk silmamuna välimise kesta. See kaitseb silmamuna ning selle külge kinnituvad silmalihased. Keskmise kesta üks osa on pärissoonkest ehk soonmik, mille pisikeste veresoonte kaudu varustatakse silmarakke hapniku ja toitainetega.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud