Silmad on aju kaamerad

Sa suudad seda teksti lugeda ainult tänu sellele, et sul on kaks kõrgelt arenenud ülikeerukat nägemiselundit. Heidame pilgu silma sisse ning uurime, kuidas kestad, kepikesed ja närvid aitavad silma langeva valguse muundada ajus teravaks pildiks.

© Shutterstock

JONAS GROSEN MELDAL

1. AUGUST 2022

Silm on täidetud kallerdisega

Suurem osa silmast asub silma­koopas. See osa silmast, mida sa peeglisse või teisele inimesele otsa vaadates näed, moodustab seitsmendiku silmast. Silmamuna läbimõõt on umbes 2,4 cm ja see kaalub 7,5 g ning sisaldab peamiselt vett.

Silmal on mitu kesta. Me näeme neist kõvakesta ehk silmavalget, mis läheb silma eesosas üle valgust läbi laskvaks sarvkestaks ehk korneaks. Sarvkest ja kõvakest moodustavad kokku kiudkesta ehk silmamuna välimise kesta. See kaitseb silmamuna ning selle külge kinnituvad silma­lihased. Keskmise kesta üks osa on pärissoonkest ehk soonmik, mille pisikeste veresoonte kaudu varustatakse silmarakke hapniku ja toitainetega.

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress