Eesti maaülikooli teadlased uurisid rahvusvahelises teadus­projektis LivestockSense seda, kuidas loomakasvatajad suhtuvad täppisloomapidamisse, ning ka põhjusi, mis takistavad looma­kasvatushoonetes nutitehnoloogiate senisest suuremat kasutuselevõttu.

Moodne ja vanavanemateaegne loomalaut või lindla võivad erineda nagu öö ja päev. Täna­päeva laudad on varustatud nutikate ja mugavate tehnoloogiliste lahendustega. Digi­tehnoloogiad võimaldavad loomakasvatajal oma tööd paremini ja efektiivsemalt korraldada ning seega annavad talle ka konkurentsieelise.

Kolm maaülikooli tehnika- ja looma­kasvatus­teadlast osalesid kaks aastat projektis LivestockSense, kuhu olid kaasatud uurimis­asutused seitsmest Euroopa riigist ja Iisraelist. Uuriti, milliseid info- ja kommunikatsiooni­tehnoloogilisi (IKT) lahendusi linnu- ja seakasvatuses kasutatakse, ning seda, mis on nende veel laialdasemat kasutust pärssinud. Uuringu kõnekaim osa keskendus täppis­loomapidamise seadmetele. Näiteks hoone sisekliima seisundi jälgimise sensoritega seadmeid kasutati ainult viies uuringusse kaasatud riigis, peale Eesti Ungaris, Poolas, Rootsis ja Iisraelis.