Saepuru on üks suurema mahuga jääkmaterjale, mis jääb Eestis toimuval tootmisel üle. Mida sellega peale hakata? TalTechi hargettevõte ÄIO asutajad Nemailla Bonturi ja Petri-Jaan Lahtvee leidsid sellele küsimusele vastuse ning leiutasid saepurust valmistatud toiduaine.
© Shutterstock
MADIS AESMA
1. MÄRTS 2023
Nii Lahtvee kui ka Brasiiliast pärit Bonturi teadustegevus on seotud biotehnoloogiaga. Selle valdkonna üks eesmärk on kasutada mikroobe, et toota orgaanilistest kõrvalsaadustest midagi väärtuslikku. Ettevõttega, mille nimi on ÄIO, asusid nad puidujäägist valmistama toiduks mõeldud rasvu ja õlisid. Peamine siht on vähendada toidu tootmise ökoloogilist jalajälge ning pidurdada kliima soojenemist.
Petri-Jaan Lahtvee asus pärast välismaal töötamist edasi arendama TalTechis biotehnoloogia valdkonda. Kui siiani on olnud selle valdkonna põhikompondid tootmisel enamasti ka toiduks kasutatavad suhkrud, siis nüüd andis Lahtvee võimaluse puidule. Põhjus on lihtne: suures koguses suhkruid Eesti loodusest ei leia, küll aga puitu ja põllumajandusjääke. Kuna Eestis jääb tootmisel kõige rohkem üle saepuru, otsustatigi seda kasutada.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud