Saaremaal Valjalas oli muinasaja lõpus linn

Muinasasulat kaitses kolmekihiline kindlustiste vöönd, mida aja jooksul märkimisväärselt täiendati.

© Rain Väät

RAIN VÄÄT

20. AUGUST 2023

„Läti Henrik ütleb mingil seletamatul põhjusel Saaremaast rääkides, et saarlastel on mingisugused linnad. Miks ta saarlaste linnuseid nimetab linnadeks, samal ajal kui ta mujal Eestis olevaid linnuseid nimetab linnusteks? Nüüd, kui me teame, mis siin Valjala maapõues peitub, saame öelda, et siin oligi linn. Ja selle linna sees oli tsitadell,“ ütles Valjala arheoloogilisi väljakaevamisi juhtiv Marika Mägi 19. augustil Valjalas, arheoloogilisi uuringuid tutvustanud infopäeval.

Arheoloog Marika Mägi hinnangul oli Valjalas muinasaja lõpul välja kujunemas linnaline asustus.

© Rain Väät

„Kindlasti olid siin mõned alalised elanikud. Need, kes hoolitsesid kindlustiste eest, või siis käsitöölised. Pealikud siin tõenäoliselt alaliselt ei elanud, arvatavasti elasid nad oma mõisates. Oletatavasti oli siin linnas nii-öelda hooajaline, vahel suurema ja vahel väiksema elanike arvuga asustus.“

Kolm kaitseliini

Valjala keskne tsitadell on algselt olnud looduslikul künkal asuv, paekividest kuivmüüriga kindlustis. Müür on jalamil umbes 45kraadise kaldega, muutudes ülemises otsas järsemaks. Oletatavasti oli tsitadelli müüri kõrgus maapinnalt ligikaudu 9-10 meetrit.

Vahetult tsitadelli müüride jalamil, sellest väljaspool, on olnud veel üks kivitara, mille peal võis asuda palkidest kaitseehitis. See võis olla rajatud, et pakkuda tsitadelli müürile täiendavat kaitset kiviheitemasinate vastu. Teist kaitsemüüri on ümbritsenud mitmed hooned, ja kõige selle ümber asus veel üks, suurem väline kaitsevall.

„Linnusel on suur vall ümber. Eelmised kaks aastat me kaevasime seda. See tegi linnuse hästi suureks. Algselt oli see väike tara, hiljem on see ehitatud palju suuremaks. Välisvall on täidetud kivide ja saviga. Eelmisel aastal kaevasime laiemalt. Me leidsime päris mitme maja jäänused,“ lisas Mägi.

Maakerget ja kunagise rannajoone võimalikku paiknemist uurides on Mägi ja kolleegid teada saanud, et muinasaja lõpul ja keskajal jäi meri Valjala linnusest ligikaudu kahe kilomeetri kaugusele. Tollasesse merelahte voolas suurem jõgi, selle üks haru tuli linnuse alla. „Selles kohas on ilmselge, hästi tugevasti kindlustatud väravakoht, värav on läinud otse vette, kus on paadi- või laevasadam,” lausus Mägi.

Libe savi kaitses

Valjala tsitadelli vallilt mullakihti eemaldades said Mägi ja ta kolleegid suure üllatuse osaliseks. Paekivist kuivalt laotud müür oli kaetud loodusliku savi kihiga. „Vall oli justkui kinni pitseeritud. See nägi välja justkui praegused krohvitud seinad,“ rääkis Mägi. Vihmaga, talvel jäätunud olekus või siis savikihti veega kastes muutus see pind väga libedaks, pakkudes tsitadelli varjunutele täiendavat kaitset. „Ainuke võimalus üles minna oli redeliga,“ lausus Mägi.

Vaade Valjala maalinna tsitadelli mullakihist vabastatud kuivmüürile. Muinasaja lõpul oli müür kaetud libeda loodusliku savi kihiga, mis raskendas ründajatel sellest üles ronimist.

© Rain Väät

Hilisemal ajal on kuivmüüritisele ja seda katnud savikihile lisatud paks mullakiht, tõenäoliselt selleks, et linnust võimsate kiviheitemasinate eest kaitsta. See mullakiht on veelkord kaetud libedast looduslikust savist kaitsekihiga. Veelgi hilisemal ajal, võimalik et 15. sajandil, on vallile lisatud veel üks mullakiht, usutavasti kaitseks tollal laiemalt levima hakanud tulirelvade vastu.

Sarnaneb Ölandi linnustega

Valjala kivilinnus sarnaneb Mägi sõnul ehituslikult Rootsis Ölandi saarel asunud muistsete kivilinnustega. Ka seal ehitati kindlustised paekivist, neil olid välised kaitsemüürid.

Ölandil hakkasid kivilinnused tekkima 5.-6. sajandil. Umbes sellest ajast on teada ka praegusest Valjala linnusest ligikaudu kilomeetri kaugusel asuv väiksem linnus. Linnused püsisid Ölandil 13. sajandi keskpaigani või lõpuni.

Uurimistööde hetkeseisule tuginedes ei ole leitud otseseid andmeid selle kohta, et Valjala linnust oleks kasutatud viikingiajal. Mägi sõnul võis põhjus olla selles, et sõjalaevastik pakkus saarlastele piisavalt kaitset. „Merenduslik võim oli nii suur, et linnused kaotasid oma tähtsuse,“ oletas ta. Mägi sõnul on ka Ölandi ja mitmete teiste skandinaavia linnuste kohta teada, et sealgi leidsid maismaakindlustused viikingiajal vähem kasutust kui enne ja pärast seda aega.

Marika Mägi ja sihtasutus Osiliana on Valjala maalinna uurinud mitmeid aastaid, suuremaid väljakaevamisi on tehtud viimasel kolmel aastal. Järgmisel aastal hakkavad Mägi ja ta kolleegid põhjalikumalt uurima samuti Saaremaal asuvat Pöide maalinna. Mägi sõnul on esialgsed uuringud georadari ja lidariga näidanud, et ka Pöidel on tsitadelli ümbritsev väline kaitsevall ning müüridevahelisel alal asuvad mitmed muistsed hooned.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress