Suvepäike särab kõrgel pilvitus taevas. Niit on täis värvilisi lilli. Õite vahel laperdab suur hulk liblikaid, kes näevad tegelikult välja nii, nagu otsustanuksid mõne lille kroonlehed end taimede küljest lahti rebida ja lendu tõusta. Liblikate imekaunid mustrilised tiivad ja päikeses küütlevad erksavärvilised lilleõied – mine võta kinni, kummas on rohkem ilu.

See, kui sulgeda silmad ja katsuda seda pilti kujutleda, ei tohiks kellelegi keeruline olla, sest me oleme seda kõik näinud. Meie lastele ja lapselastele ei pruugi niisuguse päikeselise liblikaist tulvil aasa kujutlemine üldse nii lihtne olla.