© AP
MADIS AESMA
1. JAANUAR 2023
Haldo-Rait Harro, kes tegi TalTechis magistritöö elektroonilise sõjapidamise olukorrateadlikkuse kuvamisest Eesti kaitseväes, sõnab ülikooli teadusuudises, et peale relvavõistluse lahinguväljal käib osa sõjategevust silmale nähtamatult. Kui internetis toimuvatest küberrünnakutest on kuulnud peaaegu igaüks, siis vähem teatakse sellest, mis on elektrooniline sõjapidamine.
„Elektrooniline sõjapidamine on definitsiooni järgi elektromagnetspektri kasutamine, mõjutamine või jälgimine sõjalise eelise saamiseks,“ ütleb Harro ja toob kõige lihtsama näitena raadiosaatjaga rääkimise – kui seda teha militaarses olukorras, on tegu elektroonilise sõjapidamisega. „Kuid elektromagnetspektrit kasutavad näiteks ka öövaatlusseadmed ja termokaamerad, mis võimaldavad näha pimedas või eristada keskkonnas objekte nende temperatuuri ehk neist tuleneva soojuskiirguse põhjal. Sellised seadmed ei pruugi abiks olla üksnes sõjategevuses, vaid need aitavad ka päästetöödel, matkadel või jahil.“
Sõjategevuses otsitakse elektromagnetspektrist abi vastase avastamiseks ja mõjutamiseks. „Näiteks on kuskil õhutõrjeradar, mis otsib lennukeid, et neid siis raketiga alla lasta. Elektroonilise sõjapidamise vahend suudab üles leida aga hoopis radari ja sihitada selle vastu sobiva relva,“ toob Harro välja ühe võimaluse. Väga levinud on ka jamming ehk „segamine“. „See tähendab, et vastase vastuvõtjasse saadetakse vale signaal, mis on õigest tugevam. Seda saab võrrelda olukorraga, kus klassiruumis läheb tund käest ära: õpetaja üritab informatsiooni edastada, aga õpilased räägivad temast üle,“ selgitab Harro, kelle sõnul käib samasse kategooriasse ka cheating ehk „petmine“. Sellisel juhul vastase signaali üksnes ei segata, vaid saadetakse valeinfot.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud