Mõõkvaal on inimese järel geograafililselt levikult üks edukaim imetaja planeedil. Selle delfiinlase eduloo taga on ülim intelligentsus ning peened jahipidamisvõtted ja -taktikad. Liigi eksistentsi ohustab samas üks ammu keelustatud mürgine aine.
© Shutterstock
ANDREAS EBBESEN JENSEN
22. OKTOOBER 2023
Mõõkvaal on kõikidest delfiinlastest suurim. Ta on maailmamere üks osavamaid tapjaid. Isased mõõkvaalad kasvavad kuue kuni kaheksa meetri pikkuseks ning kaaluvad ligi kuus tonni ehk umbes sama palju kui täiskasvanud elevant. Emased on veidi väiksemad, kaaludes kolm–neli tonni ning neil on pikkust kuus–seitse meetrit. Mõõkvaala lõugade vahel on umbes poolsada teravat hammast, mida on peaaegu sama palju kui krokodillil. Iga hammas võib kasvada kümne sentimeetri pikkuseks.
Nagu paljud teised vaalalised (delfiinlaste sugukond kuulub vaalaliste seltsi) on ka mõõkvaalad väga intelligentsed. Mõõkvaala aju on kõigi mereloomade arvestuses massilt teine kašeloti oma järel. Nad suhtlevad üksteisega iseloomulike piiksuvate ja vilistavate helide abil ning igal parvel kujuneb ajapikku ainuomane murrak. Teadlased on välja selgitanud, et mõõkvaalad on võimelised õppima ära ka selle „keele“ või õieti häälitsused, mida delfiinid omavahelises suhtluses kasutavad. Nii on liigid võimelised omavahel suhtlema. Samuti õpetavad mõõkvaalad eluks vajalikke oskusi edasi noorloomadele. Õpetusvõimet ja eri murrakuid on toodud argumentidena, mille põhjal võib osa teadlaste meelest rääkida mõõkvaalade kultuuri olemasolust.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud