Põhjameres seisavad mitu vana, töö lõpetanud naftapuurplatvormi reas ja roostetavad. Võib juhtuda, et varsti hakatakse neilt pumpama süsinikdioksiidi merepõhja – sinnasamma, kust varem naftat välja pumbati. Üks puurplatvorm suudaks merepõhja alla ladustada sama palju kasvuhoonegaasi, kui 725 000 inimest aastas toodavad.
© Climeworks
EBBE RASCH
1. MAI 2023
Nafta on aastakümneid andnud inimkonnale energiat tubade kütmiseks, võimaldanud meil autoga sõita ning mänginud olulist rolli keemiatööstuses. Seda kleepuvat, musta ainet saadakse mitmel pool maailmas merepõhja alt. Meile küllap lähim paik, kus naftat on vetevallast ammutatud, on Põhjameri, kus puurplatvormid pumpasid naftat viimastel aastakümnetel välja miljonite kuupmeetrite kaupa. Nafta tootmine, tarnimine ja selle kütusena kasutamine tekitab tohutu suurel hulgal süsinikdioksiidi.
Põhjameri on töö lõpetanud minevikukangelasi – naftapuurplatvorme – täis. Nüüd peavad need rajatised oma CO2 võla tagasi maksma, aidates pumbata süsinikdioksiidi merepõhja all olevatesse tühemikesse, kust kunagi nafta välja pumbatud sai. Varsti asuvad CO2ga lastitud laevad teele Nini puurimisalale, mis paikneb Põhjamere Taanile kuuluvas osas, et tõestada selle idee vettpidavust. Kui katset saadab edu, siis seisame võib-olla maailma ajaloo suurima CO2-heitmete ladustamisprojekti lävel.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud