Rohepöörde ja energiakriisiga seoses on 2023. aastal ikka õhus vaidlused, mis saab Eesti põlevkivi kaevandamisest ja tootmisest. TalTechi teadusuudises öeldakse, et kui üks teema puudutab fossiilkütuste põletamise lõpetamist ning üleminekut taastuvate energiaallikate kasutamisele, siis teine teema on põlevkivi ratsionaalne kasutus. Ka sellega pole lood head.

„Maksimaalselt efektiivseks toorme kasutamiseks oleks vaja teada selle keemilist koostist – see võimaldaks otsustada konkreetse kivimi otstarbekaima kasutus- ja töötlusviisi,“ nendib Iram Tufaili doktoritöö juhendaja professor Jaan Kalda. Tema sõnul on põlevkivitööstuse üks suur probleem see, et põlevkivi keemiline koostis varieerub väga laiades piirides. See on komistuskiviks nii energeetikas, kus põlevkivi lihtsalt põletatakse, kui ka keemiatööstuses, kus põlevkivi on eri tootmisprotsesside lähteaine.

Töös, mida juhendasid Eesti tuntud füüsikud Jaan Kalda ja Matti Laan, uuris Iram Tufail kivimite koostise määramise optilisi meetodeid. Katsed tehti Tartu ülikooli füüsika instituudis. Nii õlisaagis kui ka teiste põlevkivi väärtustamisviiside efektiivsus sõltub teabest toorme orgaanilise ja anorgaanilise osa koos­seisu kohta. Jaan Kalda sõnas, et põlevkivi laboris analüüsimise asemel oleks selle efektiivseima kasutuse huvides hea, kui konveieril liikuvate kivimitükkide keemilist koostist saaks jälgida reaalajas ning sortida materjali jooksvalt koostise põhjal.