Hiiglaslik soomustega kaetud loom ujub maailmamere piirkonnas, millest kunagi miljo­neid aastaid hiljem saab Taani. Ta pistab hetkeks vilksti keele suust välja ja tajub sellega saaklooma lõhna. Elukas võtab tugeva saba­löögiga kohalt, seab kursi saagi poole ning kiirendab. Ta lendab justkui nool läbi vee, sihtmärgiks pahaaimamatu mööduv hai. Lõuad avanevad ja laksavad siis jälle kinni ümber saagi. Hai tapetakse hammustusega, mis raginal kõik luud purustab, ning neelatakse kahe ampsuga alla.

66 miljonit aastat hiljem uurib rühm Taani kivistisekütte Møns Klinti kriidi­kaljut. Kivimist leitakse needsamad hambad, mis kunagi hailt elu võtsid. 2021. aastal tuvastavad detailsemad uuringud, et hammaste omanik oli täiesti uuest, varem Põhjala vetes tundmatust liigist – see oli kuni 16 meetri pikkune meresisalik perekonnast Prognathodon. See röövloom kuulus mosa­sauruste sekka. Nad külvasid väiksemate hiliskriidi­ajastu mereelanike seas kindlasti hirmu ja õudu, aga nemad polnud sugugi ainsad koletised, kes Põhjalat valitsesid. Viimas­tel kümnenditel on teadlased leidnud palju kivistisi, mis kergitavad saladus­katet veidralt ja julmalt maailmalt, mis oli täis pikakaelalisi hiiglasi, agressiivseid röövdinosauruseid ja elukaid, kes olid võime­lised kõigi aegade kõige jõhkramateks hammustus­teks.