Suuresti kliima soojenemise tõttu on meid kollitamas mitmesugused mastaapsed õnnetused – rändtirtsuparved, resistentsed bakterid ja hukku külvavad rahepilved –, mille olemust võib võrrelda juba piiblis kirjeldatuga. Erinevalt muistsetest egiptlastest on tänapäeva teadlastel hädade vastu olemas ravimid.
© Shutterstock
NIELS HALFDAN HANSEN
18. SEPTEMBER 2023
Verenuhtlusega võiks ehk võrrelda seda, kui 2020. aasta mais pääses Siberis Norilski lähistel vähemalt 17 500 tonni diislikütust roostetanud põhjaga säilitusmahutist Daldõkani jõkke ja värvis selle veripunaseks. Mahuti asus niklitootja Nornikel elektrijaamas. Firma tellitud uurijad väitsid pärast analüüsi, et katastroof toimus seetõttu, et igikeltsakiht, millele mahuti toetus, oli ära sulanud. Igikelts ehk püsivalt külmunud pinnas tekib siis, kui keskmine temperatuur on pidevalt –2 °C. Kliimamuutustega ühes taktis on igikeltsa piir nihkunud põhja suunas kiirusega umbes 1 km aastas. See tekitab suuri probleeme sealses piirkonnas ehitistele, mis ootamatult seisavad kindla pinnase asemel mudas.
2020. aasta oktoobri lõpuks oli ettevõte enda teatel suurema osa sellest reostusest loodusest eemaldanud. Jões piirati reostuse levikut ujuvtõketega ning kasutati absorbente, et reostust veest kätte saada.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud