Digivaluutad levivad maailmas aina enam. Neil on ka omad puudused. Ehk võiks ses olukorras lahenduseks olla kvantraha – valuutasüsteem, mis põhineb füüsika kõige veidramatel seadustel.
© Shutterstock
MADS ELKÆR
1. MAI 2023
Digirahaga puutume me kõik iga päev kokku üha rohkem. Vähe sellest, et paberraha ja müntide kasutamise asemel tehakse rohkesti kaardimakseid, on olemas ka mitut tüüpi digirahad. Hiina lõi oma jüaanist digiversiooni ehk e-jüääni. Euroopa Liidu ja USA keskpank on samuti arendamas digieurosid ja -dollareid. Lisaks on olemas krüptoraha, mis on üks digitaalraha alaliik. Krüptoraha või -valuuta on süsteem, mis on isereguleeruv, detsentraliseeritud ehk pole mingi keskpangaga seotud ning on loodud krüptograafilistel alustel. Nüüdseks on krüptovaluutasid juba sadu, vanim ja kuulsaim on bitcoin.
Krüptovaluutadel on omad puudused. Esiteks pole eksperdid nende turvalisuses kindlad. Teiseks on krüptovaluutad üsna keskkonnavaenulikud. Bitcoin’i kaevandustööstuse aastane elektritarbimine on sama suur kui kogu Madalmaade rahvastiku ehk 17,4 miljoni inimese kogutarbimine. Kaevandamine tähendab krüptoraha kontekstis seda, kui soovijad ehk kaevurid annavad osa oma arvutijõudlusest keerukate matemaatiliste probleemide lahendamiseks ja saavad siis krüptovaluutat vastu.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud