Digirahaga puutume me kõik iga päev kokku üha rohkem. Vähe sellest, et paberraha ja müntide kasutamise asemel tehakse rohkesti kaardimakseid, on olemas ka mitut tüüpi digirahad. Hiina lõi oma jüaanist digi­versiooni ehk e-jüääni. Euroopa Liidu ja USA keskpank on samuti arendamas digieurosid ja -dollareid. Lisaks on olemas krüptoraha, mis on üks digitaalraha alaliik. Krüptoraha või -valuuta on süsteem, mis on isereguleeruv, detsentraliseeritud ehk pole mingi keskpangaga seotud ning on loodud krüptograafilistel alustel. Nüüdseks on krüptovaluutasid juba sadu, vanim ja kuulsaim on bitcoin.

Krüptovaluutadel on omad puudused. Esiteks pole eksperdid nende turvalisuses kindlad. Teiseks on krüptovaluutad üsna keskkonnavaenulikud. Bitcoin’i kaevandustööstuse aastane elektritarbimine on sama suur kui kogu Madalmaade rahvastiku ehk 17,4 miljoni inimese kogu­tarbimine. Kaevandamine tähendab krüptoraha kontekstis seda, kui soovijad ehk kaevurid annavad osa oma arvutijõudlusest keerukate matemaatiliste probleemide lahendamiseks ja saavad siis krüptovaluutat vastu.