Maa kasvav rahvaarv toob endaga kaasa joogivee nappuse ja kliimamuutus teeb „janu“ aina hullemaks. Kuumalained kuivatavad järvi ja paduvihmad kannavad joogivette prahti. Ometi on juba praegu insenertehnilisi lahendusi, mis võivad olukorda leevendada.
© Shutterstock
EBBE RASCH
JUUNI 2023
Rekordkõrge temperatuuri tõttu sulas 2022. aastal ühe suvepäevaga kuus kuupkilomeetrit Gröönimaa liustikujääd. See teeb 6000 miljardit liitrit magedat vett, millest oleks rohkem kui küll, et katta terve Maa elanikkonna kogu suve veetarvidus. Hoolimata sulavast polaarjääst, kahanevatest liustikest ja üha vägevamatest vihmavalingutest on puhas vesi globaalses kontekstis suure nõudlusega kaup. Igal neljandal maailmakodanikul ei ole juurdepääsu puhtale joogiveele. Veepuudus maksab rohkem kui miljoni inimese elu aastas ning ühes rütmis kliimamuutustega muutub see probleem aina tõsisemaks.
Paljude maailma piirkondade veevarud olenevad lumest, mis talvel maha sajab ja kevadel sulades toidab veekogusid. Maa soojemates paikades sajab lund vähem ja suvel pole ka sulavett. Samas on äärmuslikud paduvihmad sagenenud. See tähendab, et vihmavesi ujutab üle kanalisatsioonisüsteemi ning selle tagajärjel reostuvad joogiveeallikad.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud