Neuroloogid ja psühholoogid seisavad paradoksi ees: paljudes maades on elu aina vähem vägivaldne, sõdu ei peeta ja heaolu kasvab, üha vähem on inimesi, kes peavad koriseva kõhuga magama minema, haigustega võidel­dakse aina paremini ja elatakse aina kauem. Ühesõnaga poleks justkui mingit põhjust üleliia muretsemiseks, aga inimesi, kes selles üha mõnusamaks muutuvas maa­ilmas elavad, tabavad ärevusega seotud tervise­häired ikka rohkem ja rohkem.

Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmete põhjal on ärevusehäirete diagnooside määr viimase kümne aastaga tõusnud 15 protsenti. Hinnangute järgi kannatab praegu üle maailma 264 miljonit inimest mingit laadi ärevushäire all. Igal kolmandal-neljandal meist areneb millalgi elu jooksul välja mingisugune haiglase ärevuse vorm.