MADIS AESMA
25. AUGUST 2023
Mõned vraki tükid uhuti hiljem kaldale, kuid lennuki kere ei ole hoolimata põhjalikest ja kauastest otsingutest leitud, nagu pole leitud ka ei reisijate ega meeskonnaliikmete surnukehi.
Lõuna-Florida ülikooli teadlane Gregory Herbert on nüüd pakkunud välja, et peaaegu kümme aastat kadunud lennuki võib leida nuivähkide abiga. Need on krabide ja vähkide sugulased, kes veedavad oma elu paigal püsides ehk on sessiilse eluviisiga, olles kinnitunud olenevalt liigist kas näiteks kividele, mõne suurema merelooma kehale või kusagile mujale.
Kui Herbert nägi tükikest lennukitiiba, mis Réunioni saare randa uhuti (Réunion on Madagaskarist umbes 700 km idas India ookeanis), nägi ta, et mõned tõruvähid olid end ka tiivatükile sisse seadnud. Seepeale hakkas Herbert kohe kolleegidele meile saatma, kuna ta teadis, et tõruvähkide kodade geokeemiline koostis võib üsna otseselt vihjata sellele, kus lennuk täpselt alla kukkuda võis.
Tiivale olid kolinud elama nuivähid liigist Lepas anatifera. Nende kojad kasvavad natuke iga päev, ja iga uut kihti, mis kojale kasvab, mõjutab selle vee temperatuur, milles kasvamine toimunud on. See tähendab, et neid kihte võib natuke lugeda sarnaselt puude aastarõngastele, mis ütlevad, kui vana puu on ja millised olid tingimused selle kasvamise ajal.
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud