Metsalindude arvukuse üldise vähenemise põhjuseks peetakse raiet, kuid viidatakse ka kliimamuutusele nii Eestis kui ka rändeteedel või talvitamisalade nigelatele oludele. Linnuvaatleja portaali teadusuudises kirjutatakse, et aeg-ajalt kostab neidki väiteid, et süüdi on kassid ning raie hoopis suurendab linnurikkust. Tõendeid kahele viimasele väitele siiski ei ole. Häiring suurendab metsa elu­rikkust pigem siis, kui jääb loodusliku arengu piiresse – näiteks tormihäilud või põlendikud rikastavad metsa ja soosivad pikas plaanis elurikkust. Intensiivne lageraie aga vähendab puistute keskmist vanust, mille tõttu jääb vana metsa aastatega vähemaks.

Hiljuti tehti Eesti metsalindude loenduste ülevaade, mille eesmärk oli hinnata Eesti metsa­de seniseid lindude absoluutset asustus­tihedust käsitlevate uuringute andmeid. Koondades eri tüüpi ja eri vanuses metsade lindude loendusandmed 1950. aastaist alates selgub, et Eesti metsade linnustiku asustus­tihedus sõltub metsa vanusest. Vanemas metsas on rohkem linde.

Lindude arv oleneb ka metsa kasvukohatüübist: kiireima kasvuga metsades suureneb lindude hulk esimese saja aasta vältel pidevalt, veidi aeglasemalt kasvab see männimetsades ja keskmise viljakusega metsades, kuid sealgi jätkub linnurikkuse kasv ka saja aasta möödudes. Näiteks üle 150aastases kuuse-lehtpuu segapuistus on loendatud 13,1 linnupaari hektaril, kuid pärast lageraiet sirguvas kuni 12 aastases sega­metsas alla nelja paari. Kõige aeglasemalt kasvab väikese viljakusega metsade linnustik.