Nokkloom eksisteerib loodusseaduste kiuste

© D. Parer and E. Parer-Cook / Minden Pictures

CHRISTIAN ERIN-MADSEN

9. SEPTEMBER 2023

See imepärane olend on justkui kokku klopsitud mitmest üksteisest kaugel olevast liigist. Ta muneb kui lind või roomaja, annab poegadele piima nagu imetaja ning tema jala küljes on mürgikannus. Vähe sellest, tal on nokk nagu pardil ning selle järgi ongi ta nimetuse saanud. Kummalise nokklooma genoom on nüüdseks täielikult kaardistatud ning tema omapärased kohastumused peavad andma teadlastele aimu imetajate varasest arenguloost.

Nokklooma vere punalibled on imetajate seas võimekaimad selle poolest, et nendes sisalduv hemoglobiin suudab kõige tõhusamalt hapnikku transportida. See võimaldab nokkloomal ligi kümneks minutiks sukelduda, ent tavaliselt viibib ta vee all toiduotsingul paari minuti kaupa. Saaki otsides ei kasuta nokkloom nägemis-, kuulmis- ega lõhna­meelt ning tema silmi ja kõrvu kaitsvad nahavoldid ning nina­sõõrmed sulguvad vee all tihedasti.

Nokkloom paljuneb munedes ja toidab koorunud poegi piimaga

Kui teiste imetajate genoomist on munemist võimaldav geen vitellogeniin kadunud, siis nokkloomal on see alles. Samas on nokkloomal ka kaseiini kodeeriv geen, nii et tema organism saab toota piima. Nisasid nokkloomal pole ja seetõttu lakuvad pojad piima emaslooma kõhul paiknevalt karvadeta näärmeväljalt.

Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€!

Telli Imeline Teadus kuumaksega 10,95€ ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tasud ühe kuu kaupa
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress