See imepärane olend on justkui kokku klopsitud mitmest üksteisest kaugel olevast liigist. Ta muneb kui lind või roomaja, annab poegadele piima nagu imetaja ning tema jala küljes on mürgikannus. Vähe sellest, tal on nokk nagu pardil ning selle järgi ongi ta nimetuse saanud. Kummalise nokklooma genoom on nüüdseks täielikult kaardistatud ning tema omapärased kohastumused peavad andma teadlastele aimu imetajate varasest arenguloost.

Nokklooma vere punalibled on imetajate seas võimekaimad selle poolest, et nendes sisalduv hemoglobiin suudab kõige tõhusamalt hapnikku transportida. See võimaldab nokkloomal ligi kümneks minutiks sukelduda, ent tavaliselt viibib ta vee all toiduotsingul paari minuti kaupa. Saaki otsides ei kasuta nokkloom nägemis-, kuulmis- ega lõhna­meelt ning tema silmi ja kõrvu kaitsvad nahavoldid ning nina­sõõrmed sulguvad vee all tihedasti.